pühapäev, 12. september 2010

Tahan joosta!

Vaatan juba kadedusega kõiki linnavahel sörkijaid - jalad juba kihelevad :) Jalg on juba tunduvalt parem, aga ikka annab kõndides tunda, eriti trepist üles minnes ja muud ebastandartsemad liigutused nagu riidesse panek, autosse istumine ja kummardamine. Paar korda kui olen naguke järsema liigutuse teinud, on küll tõsisem valusähvakas läbi käinud, aga õnneks tundub, et sellele vaatamata asi pidevalt paraneb :) Siiski arvan, et nii nädal läheb vähemalt veel, kuni võib jooksu peale mõtlema hakata, ei taha riskida lihase uuesti lahti tõmbamisega. Nüüd põrutan nädalaks veel Barcelonasse puhkama, tosse igaks juhuks kaasa ei paki, et kiusatust vältida :D Tagasitulles loodan kergema sportliku tegevusega algust teha, kui jalg muidugi lubab. Uurisin juba, et oktoobri lõpus oleks 10k võistlus, nii et järsku selleks ajaks oleks mingisugunegi vorm taastunud. Eks jooksuvormi taastamine võtab ilmselt kõvasti aega, aga loodan, et ikka päris nullist alustama ei pea.

Hasta la vista!

laupäev, 4. september 2010

Treeningpaus

Eile sai selgeks, et poolmaraton jääb ära. Üritasin kergemat sörki teha ja 300 m kaugemale ei jõudnud, valu läks ainult hullemaks. Kui vahepeal tundus, et kõndimine hakkab juba peaaegu normalseks muutuma, siis pärast seda üritust liigun jälle ringi longates.

Uurisin tarku raamatuid, sümpomid vastavad täpselt aduktorlihase/kubeme rebestusele. Võimalikud põhjused ületreening või ebapiisav soojendus. Jagatakse: I aste (kuni 10% lihaskiude kahjustunud): kõndimine , jooksmisel või järskudel liigutustel kerge ebamugavustunne, turset ei ole. Paranemine 2 nädalat. II aste (10-90% kahjustunud): kõndimine ebamugav, jooksmine raskendatud/võimatu, turse/paistetus. Paranemine 1-2 kuud. III tase (täielik rebenemine): suur valu ja paistetus, vajab kohes meditsiinilist abi. Paranemine 3 kuud. Vigastuse mitte välja ravimisel ja treeningkoormuse jätkamisel võib I aasta väga kergelt II astmeks ja II aste IIIks üle minna. Mul on ilmselt midagi II astme laadset, kuigi vahepeal tundus, et hakkab juba üle minema. Loodan, et eilne üritust paranemist väga pikalt edasi ei lükka...
Nii et ilmselt on targem mitte uusi jooksuüritusi teha kuni on täielikult tagasi tõmmanud. Kui enam valu ei ole soovitatakse esimene nädal ainult venitada, seejärel peaks saama crosstrainerile jõusaalis.

Praegu on ikka masendus peal küll. Nagu kogu töö oleks aia taha läinud. Samas annan endale aru, et nii see päris ikka ei ole, iga jooks, mida olen teinud on mulle väga palju andnud. Ma ei ole treeninud selleks, et saada võistlusel hea aeg, ma jooksen sellepärast, et ma tahan joosta, ma tahan olla heas vormis ja tunda ennast hästi. Ma jooksen sellepärast, et ma naudin jooksmist ja sellepärast, et ma suudan joosta. Sest ma mäletan veel liigagi hästi tunnet, kui ähkima-puhkima mind võttis pikem kõndki või oma suure kere trepist üles vedamine. Küll neid poolmaratone ja loodetavasti ka maratone veel tuleb. Kõigepealt tuleb jalg korda saada.