Haige :(

Pühapäevast saati haige ja trenn pooleli jäänud :( Hakkan vist vaikselt juba toibuma, juba kolmandat päeva rögisen ja tatistan voodis...Tegelikult juba reedest saadik oli kurk valus, aga laupäevaõhtune jooks pani vist viimase põntsu.

Eelmise nädala saagiks jäi siiski ainult 12 miili ehk 19.4 km. Hea seegi, peaasi, et haigus nüüd niigi olematule vormile väga suurt tagasilööki ei annaks. Täna tundub enesetunne juba parem, kuigi köha-nohu segavad endiselt. Loodan homme väikese 5 km-se ringi teha :)

Kui tervis lubab, siis käesoleva nädala plaan oleks järgmine:
K 5 km
N 6.8 km
R puhkus
L 8.2 km
P 5 km

Loodame, et uue jooksuaasta sisseõnnistamine ja vana ärasaatmine on siis edukas :D

Minu uus lemmikloom

Mul on nüüd naelkummid all :) Minek oli hea, puhta asfalti peal natuke häiris, aga kinnitallatud lume ja jää peal on väga mõnus. Pelgasin, et on rasked või ebamugavad, aga ei ole ühtegi, lumel on väga mõnus. Ja mis on kõige tähtsam - saan nüüd vabalt väljas joosta ilma kukkumist kartmata. 5 km nagu naksti, 39:18. Väljas on ikka hoopis parem tunne kui jõusaalis :)

Tunne on hea!

Täna tuli 3 miili lindil suurema pingutuseta. Vaatasin telekast samal ajal mingit jõulufilmi :) Täitsa mõnus oli! Homme puhkan ja tähistan pühi, laupäeval läheme välitingimustega tutvuma. Jõulutoidud tuleb ju ikka ära põletada :D

Ilusaid pühi kõigile mu blogi lugejatele!

Tunne on selline, et...

...jõulutoidud ei mõju üldse figuurile ega seedimisele hästi :S Täna joostes tundsin, kuidas 3 päeva eest söödud piparkoogid sees hüppasid :( Kuidagi selline imelik olemine ja väsimus, nii et piirdusin täna 2 miiliga. Eks kui väga vaja oleks olnud oleks ka 3 või rohkem tulnud, aga ei näinud mõtet ennast piinata, küll homme on parem päev :)

Juba hakkab tulema!

Tänane plaan 4 miili jõukas joosta on edukalt täidetud :D Nädala sees olen jõukas koos töökaaslasega käinud, koos on ikka lõbusam. Kui tavaliselt on lindil jooksmine rohkem tahtejõu proov, et mitte igavuse kätte lindile ära surra, siis kaaslase jälgimine juhib tähelepanu enda jooksult ära ja aeg möödub tunduvalt kiiremini...Patrick üritas mu kõrval rajal nimelt intervalle teha, valdes 3 min kiirenduse kiiruseks 12 miili/h, endal punane hädaabi nöör küljes juhuks kui peaks lindilt maha lendama :) Ei, seekord ei lennanud, veel :P Aga päris lähedal oli sellele küll.

Aga muidu tunne oli hea, jalg ei andnud praktiliselt üldse tunda. Esimesed 5 min tundusid lihased veidi kanged olevat, aga siis sain oma rütmi kätte ja läks juba mõnuga :) Nüüd on ainuke mure kuidas sellele 4le miilile 22 otsa aretada :D

Ja ongi nädal läbi..

4 miili tehtud, 47 min. Iga päevaga tundub minevat kergemaks. Nädala tulemuseks siis plaanitud 5 jooksu asemel 4 jooksu, aga hea seegi :) Kokku 13 miili ehk 20,8 km. Üritab järgmistel nädalatek seda numbrit vähehaaval suurendada, aga ei tea, mis saama hakkab, sest neljapäevast on jõukas kinni ja väljas on libe :S Peaks vist uurima spets tossude kohta, mul ülemusel on sellised nagadega tossud ja ütleb, et pole väljas häda midagi...Ei tahaks nagu luid päris ära murda, lihaserebestustest juba ka aitab :S

Järgmise nädala kava siis selline:

E puhkus
T 4M
K 3M
N 2M
R puhkus
L 3M
P 5M

Update 2

Tänane plaan täidetud, 3 miili lindil tehtud :) Kiirus ikka sama tagasihoildik, 5 miili/h, aga tunduvalt lihtsamalt tuli täna kui eile. Eks lihased hakkavad tasapisi harjuma sellega, et enam ei logele ainult, vaid tuleb tööd teha :P Praegu tundub täitsa uskumatu, et alles 4 kuu eest tundus sellise kiirusega jooksmine praktiliselt kõndimisena, praegu tundub küll tõsise trennina, higi lahmab ja puha.

Hea on vähemalt see, et jalg on suht hästi vastu pidand, suuremat valu pole põhjustanud. Siiski ikka annab kergelt tunda, eriti peale poolt tundi, mis ilmselt tähendab, et lihas ei ole veel piisavalt tugev... Eks see on ka vist peamine põhjus, mis ma ei ole jooksmise suhtes eriti entusiastlik - kannatan valu ära, aga ma ei naudi seda. Lohutan end sellega, et küll ta paremaks läheb. Peab minema!

Update

Kolmapäev ja neljapäev läks nii tervisliku kui vaimsete probleemide tõttu aia taha, aga täna ehk siis reedel tegin 3 miili ära :) Suht raskelt tuli, jalad olid kinni ja algus oli eriti raske. Kokku siis umbes 36 min lindi peal jõukas, lisaks tegin kõhulihaseid. Loodan ikka rütmi sisse saada, nii et päris maha kanda mind vist veel ei tule...

Aitab laisklemisest!

Peale suurt hõiset, et hakkan maratoni jooksma, olen nädal aega põhimõtteliselt mitte midagi teinud...No mitte 100% laiskusega seotud treeningpaus, aga ega ma eriti pole pingutanud ka. Nädala sees üritasin 2 korda jooksma minna, aga siis vaevasid kõhuvalud, ning nädalavahetusel õnnestus jää peal korralikult kukkuda ja põlved ära lõhkuda :(

Igatahes täna koitis mulle, et juba kuu aja pärast tuleb maratoni kava käsile võtta, aga vorm on täiesti olematu. Ehk siis tuleb hakata baasi ehitama. Peamine probleem ongi vist praegu selles, et jooksuharjumust enam ei ole - tuleb taas harjutada ennast regulaarselt jooksmas käima. Plaan on 5 korda nädalas, esialgu 2-5 miili korraga vaikselt pika jooksu distantsi suurendades. Ja piitsa luuseritele!

Selle nädala (13.-19. dets) kava:

E 3M - tehtud! u 35 min
T puhkus
K 3M
N 2M
R puhkus
L 3M
P 4M

22. mai 2011

See on siis uus kuupäev, nüüd kinnitatud ja puha :) Täna sai siis ametlikult Edinburghi maratonile ära regatud. Plaan on jaanuari lõpust kava järgi treenima hakata, eesmärk 4:30, aga arvan, et juba alla 5 h oleks suur eneseületamine. Peamine eesmärk on ikkagi lõpetamine, soovitatavalt ühes tükis :D

Mõtlesin selle maratoni üle päris pikalt, eriti just jala pärast, sest ei ole isegi peale 3 kuud täiesti terve. Eriti üle poole tunni praegu joosta ei jaksa... Olen praegu nädalas üritanud 2-3 korda 5-7 km korraga joosta, aga raskelt tuleb. Jalg tundub tasapisi paremaks ikka minevat, aga jooksuvorm on ikka maas mis maas. Varasem lonkimistempo tundub nüüd sprintimisena :P Aga küll see vorm jälle tagasi tuleb, olen selles kindel. Üritan seekord asja ettevaatlikumalt võtta ja oma keha kuulata. Ma saan hakkama!

Regulaarsete sissekannetega alustan jaanuaris, praegu üritan mingitki baasvormi tekitada. Loodan, et see lumi ruttu ära sulab, ei jõua ära oodata, millal jälle välja jooksma saab!

Jälle üks vihmasem päev

Vahepeal jooksuvorm juba oluliselt paranes, peale üleelmise nädala looderdamist, tegin eelmisel pühapäeval 7,3 km, teisipäeval 5 ja neljapäeval jälle 7,3. Nii vorm kui jalg on tõusvas joones liikunud, nädala sees ei andud jooksub praktiliselt enam üldse tunda - kuni tänaseni :( Täna siis tegin vihma ja tuulega 5 km, algselt oli mõte teha umbes 6,5, aga ostustasin varem tagasi pöörduda, sest enesetunne oli kehv, pulss kippus üles minema ja jalg hakkas valutama. Jõudsin lõpuks läbi häda koju, aga jalg on nüüd terve õhtu üle pika aja jälle üpris kõvasti tunda andnud :S Loodan, et ei ole väga liiga teinud ja lihtsalt oli halb päev...Muidu tempo on ikka olnud aeglane, enda arust üle pingutanud ei ole ja kõik trennid on pulss olnud kuskil 140 ligi, mis ei ole minusuguse (uus)algaja kohta üldse palju. Võib-olla on läbitud vahemaa ikkagi veel taastumiseks liiga suur, eks vaatab kuidas homme on, võib-olla puhkus tuleb kasuks. Tahaks ikka aprillis poolmaratoni joosta noh, sellepärast ka veidi kärsitu, no millal siis terveks saab...

Tööpäeva õhtune "kiire" 5,8 km

Ilmad on külmemaks läinud ja õhus on tunda rõskust. Igal pool on külm viimasel ajal...Üllataval kombel on jooksmine siiski üllatavalt soojendav tegevus, kui esimesed 500 m välja arvata, aga see on ilmselt selle viga, et ma ei viitsi piisavalt toas sooja teha :) Ja pärast jooksutiiru on kohe oluliselt soojem tunne kehas, lürbin sooja teed ja tõmban läpaka ette kerra :D Nii et pole see talvine jooksmine nii hull midagi, mulle täitsa meeldib! Noh, niikaua kui liiga vihmaseks ja tuuliseks ei lähe vähemalt...

Õhtul tegin 5,8 km, alustasin suurema sammuga kui tavaliselt, aga tagasiteel olin sunnitud aeglustama jala pärast. Hakkas teine jälle tuikama, aga tõmbas veidi tagasi kui sammu võimalikult lühikeseks seadsin. Muidu käies enam üldjuhul väga tunda ei annagi, trepid veidi ja ülesmäge ronimine aint. Nii et tundub, et probleem on lihtsalt selles, et lihas on nõrk ja ei talu koormust. Jooksukiirus on küll praegu veidi masendav, u 8 min/km, pulss 130-140 vahel. Jätkan praeguse kava järgi 4 korda nädalas jooksmisega, korraga 5-7 km ja üritades distantsi igal pühapäeval veidi suurendada. Järsku hakkab millalgi asi paranema...

Lihtsalt mõnus on joosta!

Nii hea on jälle tagasi vanadel radadel olla, eriti nüüd kui tundub, et jalg hakkab paranema. Laupäeval tegin 5 km ja täna siis n.ö pikaks jooksuks 7,3 km :) Tempot veel eriti tõsta ei julge, pikemate sammude peale lööb jalg kohe krampi ja valutama, aga sellise vaikse lonkimise peale pole valu õieti tundagi. Küll see kiirus ka ajapikku tuleb, pisitasa :P

Praegu naudin lihtsalt seda, et ma saan joosta, kuidagi teistmoodi tunne on. Vigastus on mind pannud üha rohkem elus prioriteete ümber seadma. Kui varem oli trenn vahel kui tüütu kohustus, mida tuleks teha, et end vormis hoida, häid tulemusi saavutada jms, siis nüüd on see nagu kingitus. Enam ma ei mõtle, et ma PEAN minema ja selle maa läbi jooksma, nüüd on rohkem ma SAAN joosta ja liikuda, mul on see võimalus. Sest on ikka väga jube tunne kui sul seda võimalust ei ole...

5,8 teisel katsel

Täna tegin väga aeglase tempoga 5,8 km, aega läks küll 51 min, aga jalg oli suht hea, ei hakanudki väga valutama :) Muidugi on tuju maas, et ei ole enam endist vormi ega kiirust, põhimõtteliselt olen tagasi seal, kust kunagi alustasin. Aga noh minu eelis algajaga võrreldes on see, et vaim on tugev.Ilmselt tuleb madala koormusega teda vaikselt tugevnama hakata, ega ei maksa naiivselt loota, et ühel heal päeval ärkan ja valu enam ei ole. Ma tean, et saan hakkama! Tsiteerides Lance Armstrongi: valu on ajutine, allaandmine on igavene.

Üks samm edasi, kaks sammu tagasi

Masendus on...Nädalavahetusel läks juba päris kenasti - laupäeval tegin kerge sörgiga 5 km ja enesetunne oli väga hea. Pühapäeval otsustasin, et kuna juba hakkas tulema, tuleks suurendada kiirust ja vahemaad 5,8 km peale. Alguses oli kõik super, aga tagasitulles tundsin, et jalg hakkas üha rohkem valutama. Hiljem kodus oli ikka päris valulik, mitte küll nii hull kui septembri alguses, aga no ütleme, et eelmine nädal sain jalga vähemalt niipalju liigutatud, et ühe jala peal seista ilma suurema valuta, aga nüüd annab ikka tunda. Esmaspäeva võtsin puhkepäevaks ja proovisin siis täna 5 km uuesti, tagasihoidlikuma tempoga (tagasihoidlik=9 min/km, kiirem 7:30/km). Jälle sama nali, minnes kõik ilus, tagasitulles hakkab valutama :S Mott on täiega maas, juba hakkas vahepeal tunduma, et saan järjele, nüüd aga tundub, et korralikult jooksma ei saa niipea. Mõtlen, et kas jooksmisel on praeguse seisuga üldse mõtet kui jalg tundub sellest aint hullemaks minevat? Eks leebem variant oleks ilmselt mõnda aega veel jõukas trenažööridel vudida, aga no kohe üldse ei tõmba sinna. Oeh, selline lootusetuse tunne :(

Tibusammu haaval finiši poole

Täna siis esimene jooks, vigastusest siis tänase seisuga 7 ja pool nädalat möödas. Tuli raskemalt kui ootasin, kuigi jooks oli praktiliselt käimise tempos - 4 km 38 minutiga. Vorm nagu ei olnudki probleemiks, eriti läbi ei võtnud ja pulss näitas ka 125 kanti, lihtsalt pikki samme ei saa teha. Alguses kui panin paari kiirema sammuga minema lõid jalast ikka sellised valud läbi, et mõtlesin, et nüüd on küll haava hullemini lahti tõmmanud. Siis võtsin sammu nii 30 cm pikkuseks, ja selle valuga suutsin stabiilselt joosta 4 km. Naljakas oli veidi nii pisikeste sammudega tippida, aga see tunne oli seda väärt! Mega hea oli ikka joosta jälle, ei arvanudki, et sellest nii palju puudust tunnen.

Oma uue talvevarustuse sain ka ära testitud, veidi kilesse pakitud viineri tunne oli :P Suve lõpul sai nimelt soodukaga ostetud XS suuruses mustad jooksuretuusid ja kollane liibuv jooksujakk. Siis poes need küll nii ümber ei olnud, aga eks ma neid ostes olin ka oma 3 kilu kergem. Jälle mott pingutamiseks :) Lisamott on nüüd muidugi kenad sügiseselt jooksuretuusidesse pakitud noormehed, kes mõnusasti viipavad ja rajal silma teevad. Eriti hea on see, et üks neist on minu jagu :P

Jälle crosstraineril

Täna tegin siis järjekordselt natuke crosstraineril, seekord sai siis kokku 40 min tehtud. Leidsin kapipõhjast oma pulsikella üles ja huvi pärast vaatasin, mida pulss peale 1,5 kuulist treeninpausi ütleb. Enda arust vihtusin küll masina taga elu eest, raskus oli ka üpris suur, aga pulssi eriti kõrgeks ei suutnudki ajada. Higi ka eriti välja ei võtnud, aga tunne on, et haigele lihasele mõjub selline liigutamine päris hästi. Igatahes jalg tundus reedega võrreldes palju "lahtisem" ja andis palju vähem tunda. Keskmiseks pulsiks näitaski 110, mis jääb aeroobseks vist natuke väheseks.

Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see jõukas eriti ei tõmba. Sinna minek on paras enese sundimine, aga samas saan aru, et see on taastumise seisukohalt kõige parem variant. Igatsen kangesti hoopis välja, joosta tahaks. Tahaks eemale nendest muskleid pumpavatest ja ennast peegli ees imetlevatest meestest ja ülesmukitult lindil kõndivatest tibidest, kes kõiki teisi jõukas arvustavalt jõllitavad. Tahaks hoopis minna ja joosta, olla omades mõtetes ning vahel vastutulevate jooksjate viibetele vastata. Vaatab...See aeg ei ole vast kaugel.

Back in business!!!

Täna sai siis peale ei-tea-mitmenda luhtund ürituse järel end lõpuks jõusaali veetud. Tegin 30 min crosstraineril - päris hea oli! Jalg annab veel iga liigutusega tunda, aga see oli selline tuim ühtlane valu, mis pikemal treeningul eriti ei häirinudki. Pärast kui masinalt maha tulin ja venitasin oli lihas küll valus ja venitamine oli täielik piin, õnneks hiljem tõmbas valu ikka tagasi. Ju tuleb ikka tasapisi harjutada ja lihast tugevndada, et jõud vaikselt tagasi tuleks. Aga väga hea tunne on sellegipoolest, nii mõnus oli jälle ennast liigutada! Kangesti tõmbab hoopis välja jooksma, aga enne tuleb ilmselt mõnda aega ettevaatlikumalt crosstraineril baasi alla teha. Aga noh, tundub, et maratoniks vist lootust on! :D

Kogun, kogun...

Jalg tasapisi paraneb. Reedel käisin spordiarstil ja rääkisin mure ära. Arvati, et reie sisemise mingi väiksema lihasgrupi päris tõsine rebenemine pidi olema. Aga kuidas ja miks oli neilegi müstika :S Ühesõnaga lubati, et kui ma korralikult venitan ja lihase tugevndamiseks spets harjutusi teen, peaksin hiljemalt 2 nädala pärast jooksma :D Noh, kui nüüd päris aus olla siis nii väga tubli ma pole nende harjutustega olnud, aga vahel kui meelde tuleb, üritan ikka teha. Ja soovitati jõusaali crosstrainerile minna - pidi tugevndama jooksmiseks vajaminevaid lihaseid, aga mitte haigele kohale liiga suurt põmmu parema. Täna oligi plaan tegelt jõukasse minna, isegi riided said tööle kaasa pakitud, aga viimasel hetkel sai laiskus võitu. Või noh siis laiskuse ja väsimuse koosmõju - sellest ajast kui ma enam ei jookse on energiat palju vähem ja väsin tööl ka rutemini. Teen täna õhtul ilusti oma harjutused ära ja lähen varakult tuttu - homme jõukas ju ootab :D

Tahan joosta!

Vaatan juba kadedusega kõiki linnavahel sörkijaid - jalad juba kihelevad :) Jalg on juba tunduvalt parem, aga ikka annab kõndides tunda, eriti trepist üles minnes ja muud ebastandartsemad liigutused nagu riidesse panek, autosse istumine ja kummardamine. Paar korda kui olen naguke järsema liigutuse teinud, on küll tõsisem valusähvakas läbi käinud, aga õnneks tundub, et sellele vaatamata asi pidevalt paraneb :) Siiski arvan, et nii nädal läheb vähemalt veel, kuni võib jooksu peale mõtlema hakata, ei taha riskida lihase uuesti lahti tõmbamisega. Nüüd põrutan nädalaks veel Barcelonasse puhkama, tosse igaks juhuks kaasa ei paki, et kiusatust vältida :D Tagasitulles loodan kergema sportliku tegevusega algust teha, kui jalg muidugi lubab. Uurisin juba, et oktoobri lõpus oleks 10k võistlus, nii et järsku selleks ajaks oleks mingisugunegi vorm taastunud. Eks jooksuvormi taastamine võtab ilmselt kõvasti aega, aga loodan, et ikka päris nullist alustama ei pea.

Hasta la vista!

Treeningpaus

Eile sai selgeks, et poolmaraton jääb ära. Üritasin kergemat sörki teha ja 300 m kaugemale ei jõudnud, valu läks ainult hullemaks. Kui vahepeal tundus, et kõndimine hakkab juba peaaegu normalseks muutuma, siis pärast seda üritust liigun jälle ringi longates.

Uurisin tarku raamatuid, sümpomid vastavad täpselt aduktorlihase/kubeme rebestusele. Võimalikud põhjused ületreening või ebapiisav soojendus. Jagatakse: I aste (kuni 10% lihaskiude kahjustunud): kõndimine , jooksmisel või järskudel liigutustel kerge ebamugavustunne, turset ei ole. Paranemine 2 nädalat. II aste (10-90% kahjustunud): kõndimine ebamugav, jooksmine raskendatud/võimatu, turse/paistetus. Paranemine 1-2 kuud. III tase (täielik rebenemine): suur valu ja paistetus, vajab kohes meditsiinilist abi. Paranemine 3 kuud. Vigastuse mitte välja ravimisel ja treeningkoormuse jätkamisel võib I aasta väga kergelt II astmeks ja II aste IIIks üle minna. Mul on ilmselt midagi II astme laadset, kuigi vahepeal tundus, et hakkab juba üle minema. Loodan, et eilne üritust paranemist väga pikalt edasi ei lükka...
Nii et ilmselt on targem mitte uusi jooksuüritusi teha kuni on täielikult tagasi tõmmanud. Kui enam valu ei ole soovitatakse esimene nädal ainult venitada, seejärel peaks saama crosstrainerile jõusaalis.

Praegu on ikka masendus peal küll. Nagu kogu töö oleks aia taha läinud. Samas annan endale aru, et nii see päris ikka ei ole, iga jooks, mida olen teinud on mulle väga palju andnud. Ma ei ole treeninud selleks, et saada võistlusel hea aeg, ma jooksen sellepärast, et ma tahan joosta, ma tahan olla heas vormis ja tunda ennast hästi. Ma jooksen sellepärast, et ma naudin jooksmist ja sellepärast, et ma suudan joosta. Sest ma mäletan veel liigagi hästi tunnet, kui ähkima-puhkima mind võttis pikem kõndki või oma suure kere trepist üles vedamine. Küll neid poolmaratone ja loodetavasti ka maratone veel tuleb. Kõigepealt tuleb jalg korda saada.

11. nädal - ilus algus, kurb lõpp

Eelmisel nädalal oli enesetunne juba parem :) Teisipäevast saati oli olek reipam, uni parem ja väsimust vähem. Lisaks ei näe ma enam väja nagu kummitus, nii et raua võtmine on vist aidanud. Lisaks olen üritanud iga päev midagi rauarikast süüa, sest teatavasti toidust omastab seda kõige paremini. Treeningud kulgesid eelmine nädal tõusvas tempos ja enesekindlus on hakanud vaikselt tagasi tulema.

Treeningkava oli järgmine:
T 1M jog, then 10 x 200m fast, with 100m jog recoveries, then 1M jog, 39:33, HR 141/161, 404 kcal. Alguses olid jalad hirmus kinni, aga esimese kiirenduste järel läks enesetunne väga heaks, jalad läksid kergeks. Tagasitulles hoidsin ennast tagasi, nii mõnus oli sörkida :)
K 6M steady 59:45, HR 160/170, 653 kcal. Enesetunne oli hea, aga pulsi ajas mingipärast väga kõrgeks, isegi aeglustades ei läinud alla.
N coreball, 50 min. Mõnus, peaks üritama seal vähemalt 2xnädalas käia. Kõht ja küljed said kõvasti vatti :P
L 3.2 M easy/steady 34:32, HR 149/163, 342 kcal. Oli algselt plaan teha pikk jooks, aga juba algusest saati pistis küljepealt ja kõht valutas. Kui otsa ringi keerasin, läks natuke paremaks ja tegin 2 kiiremat kilomeetrit. Paganama rauatabletid, ma ei seedi neid ikka üldse ja joostes annab eriti tunda.
P 10 M long run, 1:41:14, HR 154/167, 1095 kcal. Enesetunne oli super, esimene pool oli raskem ja võtsin ettevaatlikult. Tagasiteel läksid jalad tunduvalt kergemaks ja pulss läks alla, lisasin tempot :D.
Kilomeetrite lõikes nägi jooks välja selline:
Distance Split pace
1.00 6:13
2.00 6:21
3.00 6:39
4.00 6:22
5.00 6:30
6.00 6:37
7.00 6:40
8.00 6:33
9.00 6:06
10.00 6:02
11.00 6:12
12.00 6:08
13.00 5:58
14.00 6:08
15.00 6:06
16.00 5:53
16.13 5:43

Pole paha, eriti arvestades, et jooksu esimesel poolel oli pulss kõrgem kui teisel. Ainuke paha asi on, et peale jooksu hakkas vasaku reie-puusa ühenduskoht tunda andma, ja nüüd hüppan praktiliselt ühel jala juba kolmandat päeva. Tundub, et tegin mingile kubemekõõlusele liiga, vasakut jalga on hirmus raske liigutada, kange on, ja terav valu lööb kohe jalga :( Aga tundub, et vaikselt asi liigub paremuse poole, täna juba sain natuke toetada jalale, aga võib-olla on valu lihtsalt tuimem tänu valuvaigistitele. Lootus veel on...

10. nädal

See nädal läks praktiliselt jooksmise mõttes mahakandmisele :( Enesetunne ei ole olnud hea, kõik liikumine tuleb läbi suurema pingutuse ja isegi need vähesed jooksud, mis tehtud said on olnud tõsine katsumus. Nagu muudest hädadest veel vähe oleks, alates neljapäevast võtan lisaks rauatablette, mida mu magu ei seedi kohe mitte üldse, kõht on päris tihti valutanud. Uuel nädalal uue hooga :)

Möödunud nädala treeningplaan kujunes siis järgmiseks:

E bodypump trenn
K 8,05 km 53:43, tempo 6:40/km, pulss 146/154 enesetunne ok, aga kerge väsimus
R 3,45 km 24:11, tempo 7:01/km, pulss 141/152, plaanis oli 8 km, aga enesetunne oli äärmiselt kehv
L ei jõudnud jooksma, käisin matkal u 20 km päeva peale, järsku läheb boonuspuntidena kirja :D
P 5 km 35:55 tempo 7:11, pulss 148/168, no ikka väga kehv oli olla, esimese 100 m peale lõi pulsi üle 160, aga mõtlesin, et kannatan ära, läheb järsku alla, peale 1-st km-t langeski 150 ligi, aga ikka oli hirmus raske ja ebameeldiv olla, nii et tulin koju tagasi :( Pidi siis nagu pikk jooks olema...

9. nädal ja natuke tervisest

Ei olnud mõnda aega miskit head siia kirjutada :( No täpselt minu moodi, hõiskame ainult edusammudest, aga tagasilöögid vaikime tasakesi maha :D Ei ole siin midagi, nagu Tootsilegi öeldi, kui ei jõua tervet ülesannet teha, tee pool.

Lühidalt siis, enesetunne ei ole viimased 2 nädalat hea olnud, joostes veel eriti. Mind painab hirmus väsimus, nörkus, peavalud ja imelikud isud, sellest tulenevalt on kogu elurütm sassi läinud. Kolmapäeval käisin arsti juures ja sain teada vereanalüüside vastused. Kõik muud näitajad olid korras peale hemoglobiini. Mitte midagi katastroofilist, lihtsalt veidi alla normpiiri. Minu enesetunde jaoks see ilmselt on paraku katastroofiline, sest mul on elu aeg olnud üpris kõrge hemoglobiini näit, viimane mõõtmine oli selle aasta jaanuaris, siis oli 160, nüüd 110. Nii et lühikese ajaga päris kõva kukkumine. Võeti uued analüüsid, mis peaksid täpsemalt selgitama, mis võib selle põhjuseks olla, aga seniks kirjutati mulle rauatabletid ja eks ma üritan ise ka rauarikkamaid toiduaineid süüa.

Ja nagu mulle selgeks on saanud, on hemoglobiini tase kestvusaladel nagu jooksmine eriti oluline, sest see on see millega hapnikku lihastesse laiali viiakse. Ühesõnaga ma arvan, et minu n-ö "kustumise" põhjused või vähemalt osa põhjustest on leitud. Paraku see teadmine mind eriti õnnelikumaks ei teinud. Umbes nii, et milleks niikuinii pingutada kui ma niikuinii ei suuda...Moti langus noh, aga nüüd tuleb see mot kuskilt ülesse leida, aitab mölast ja enda haletsemisest ja trenni edasi teha!

Aeg on samas ilmselt maa peale tagasi tulla, ja endale reaalsemaid eesmärke seada. Ei usu enam, et 2 h on enam reaalne, 2:15 oleks praeguse seisuga hea, agatõenäoliselt tuleb vist kuskile 2:30 kanti. Isegi kui enesetunne paremaks läheb on mul tekkinud väike hirm. Hirm et ma kustun poolmaratoni ajal, noh nagu mul viimasel ajal päris tihti juhtunud on. Et nagu jooksen ja jooksen, pulss on hea, enesetunne on hea ja siis nagu tabab välk selgest taevast ja vajun kraavi. Ühesõnaga üritan igaks juhuks tempot madalamal hoida, aga see-eest finišisse jõuda.

Eelmise nädala jooksudest siis:
N: 9,66 km pidi olema tempojooks natuke alla 6 min/km, aga tuli hoopis 6:17/km, kokku 1:00:40. Enesetunne oli enam-vähem, aga hoidsin meelega natuke tagasi, sest oli kerge nõrkusetunne ja väsimus. Pulss 155/163, distantsi teisel poolel kippus üle 160 minema, aga enesetunne oli õnneks enam-vähem
L: plaanis oli 6,44 km, enne lõunat suundusin jooksma, aga 200 m peale hakkas süda puperdama, ja halb oli olla, pulss näitas 158 juba peale paari esimest jooksusammu, kosusin kodus natuke ja läksin pealelõunal uuele katsele. Enesetunne oli veidi parem, aga raskelt tuli see jooksmine. Kokkuvõttes sain aga ilusti hakkama, 6,44 km 41:02 6:23/km pulss 152/161, lõpu jooksin jälle hambad ristis :(
P: pikk jooks, 19 km, sain üllataval kombel hakkama, 2:09:07, tempo 6:48/km, pulss 146/163. Üritasin pulssi alguses võimalikult kaua all hoida, nii kui tõusma kippus tõmbasin tempot alla. Esimesed 5 km tulid kergelt, pulss 140 ligi. Siis läks tasapisi hullemaks ja enne poolele maale jõudmist tekkis jälle surnud punkt - pulss läks üle 160 ja selline iiveldamise/paha enesetunne oli nagu hakkaks kohe pilt tasku minema. Aga kuna olin 10 km linnast väljas tühermaal, siis see nagu andis moti ennest kokku võtta ja kodu poole lippama hakata :) Võtsin kohe kui otsa ringi keerasin geeli ka sisse ja kohe tundus, et läheb paremaks. Jalg läks kergemaks, raskustunne kadus ja pulss hakkas allapoole tulema. Ülejäänud distantsi lõpuni pulss stabiliseeruski 150-155 vahele ning suuremaid hüppeid enam ei teinud. 16 km peal tundsin, et jalad hakkavad uuesti raskeks minema, aga paha ei olnud, ainult väsimus. 16 peal vajasin ka erakorralist WC peatust, ei tea, kas pingutus või geel ei läinud minu seedimisega kokku. Viimased 3 km tulid raskelt ja aeglaselt, tempo 7-e ligi, aga ei midagi hullu, keha ilmselt hakkas vaikselt ütlema, et aitab nüüd küll, olen juba 2 tundi niigi pingutanud. Kokkuvõttes jäin rahule, et üldse suutsin nii pika maa läbida, vast tuleb teinekord lihtsamalt.

No aitad hädladamisest järsku tänaseks, lähen panen vahelduseks tossud jalga ja teen pea tuulutamiseks väikse ringi :) Ahjaa, ja mul on uued papud, teisel katsel ostetud Asics 2150. Tegid minuga 19 km jooksu kaasa ja ei ühtegi villi siiani :)
Ja mis on kõige tähtsam, nad on roosad :D

Kustumine ruudus

Eile läks jälle halvasti :( Üritasin intervalle, aga igast hädad tabasid ja energia kadus. Juba soojenduse ajal ei olnud hea olemine, kerge sörgi ajal lõi rindu valu. Sellest hoolimata otsustasin jätkata, kuigi tempo ei olnud see, mis oleks pidanud. Kavas oli siis teha püramiidi ehk intervallid 200-400-600-800-600-400-200, 200 m sörki vahele. 800 m-st tegin ainult umbes pool, valud rindkeres läksid tugemamaks ja juhe jooksis kokku. Siis kõndidin veidi, aga tegin ülejäänud aeglasema tempoga lõpuni. Parema jala hüppeliigesest käisid ka valusähvakad läbi, aga loodan, et ei ole midagi tõsist. Kokku jooksin 7,26 km, 48:53, 473 kcal, pulss 136/164.

Võtan mõneks päevaks aja maha, täna oli kehv olemine ja väsimus. Konsulteerisin koolis spordiarstiga, ta arvas ka, et olen treeninguga võib-olla liiga teinud ja keha ei jõua taastuda. Soovitas teha vereanalüüsid, et ega hemoglobiinitase liiga madal pole või midagi muud säärast...Loodan ikka parimat, üritan nüüd paar päeva puhata rohkem.

Kustusin poolel maal :(

See graafik vist ütleb kõik :P Tänane jooks ei läinud eriti edukalt. Maa oli lühike, 8.05 km sel nädalal ainult. Panin alguses suure hurraaga minema, jalad olid kuidagi eriti kerged ja minek tundus super olevat. Esimesed 4 km tulid mängleva kergusega u 5:40 tempoga. Siis tuli tõus, millel pulss tõusis järsult 140-150-lt üle 160. Edasi oli juba raske. Võtsin tempot kõvasti alla, aga mis enam alla ei läinud, oli pulss. Olemine oli raske ja ebameeldiv, kuigi hingamine oli hea ja jõudu oli. Kokkuvõttes sai läbitud 8,05 km ajaga 48:35, tempo 6:02/km, 542 kcal, pulss 157/166.

Ei teagi, mida täpselt süüdistada, võib-olla oli viimasest söögikorrast liiga pikk aeg möödas ja energivarud ammendasid lihtsalt ennast. Viimastel jooksudel olen üritanud vältida söömist päris pikka aega enne jooksu, sest isegi siis kui on ligi 4h söögikorrast möödas, on jooksu ajal iiveldama hakanud. Kui on rohkem aega söögist möödas, on hea kerge joosta, seedimine pole enam tunda andnud, aga energiat kipub vist väheks jääma ja kõht läheb tühjaks. Järsku peaks enne jooksu võtma geeli või spordijooki, kui muidu ei saa? Noh, ja eks tempot tuleb ka paremini jälgida ja tagasihoidlikumalt alustada. 5:40/km pole ilmselt minu tempo,

veel...

Laupäevaõhtuse klubitamise soojenduseks...

...jooksin eile 10x200 m intervalle. 200 m tempoga u 5 min/km, vahele sörki alla minuti. Üritan taastumisaega tasapisi lühendada, tundub, et edasiminek ikka vaikselt toimub. Jalgades oli üle pika aja tagasi jälle hea kerge tunne, tundub, et natuke puhkust on kasuks tulnud :) Muidu oli mõnus, vaikne soe õhtu. Siis kähku duši alt läbi ja pittu :P Elu on lill!

Kokku 6,22 km 41:11 409 kcal pulss 145/166.

Kerge sörk vahepalaks :)

Tegin eile kergelt 5 km, kell oli käe peal, aga ei vaadanud eriti aega, pulssi ega tempot. Lihtsalt panin tossud jalga ja jooksin...Hea oli! Pole üle pika aja jooksmist nii palju nautinud. Pärast oli ka selline mõnus lõdvestunud olek, tuju ka kohe parem. See nädal muidu üritan vähe kergemalt võtta ja koormust veidi tagasi tõmmata. Viimased 4 nädalat on olnud päris karmid, treeningkoormust sai suurendatud pea poole võrra. See nädal siis kerge hingetõmbe paus ja siis täiskäigul finišisse!!!

5,01 km 31:10 tempo 6:14/km 337 kcal, pulss 148/164

16,1 km - mitte piisavalt kärmelt, aga ikkagi läbitud!

Olen viimasel ajal pidevalt väsinud olnud ja vaevelnud kõiksugu tervisehädade käes. Lükkasingi pühapäevase pika jooksu siis edasi esmaspäevaks, sest olin pühapäeval lihtsalt siruli päev läbi. Õnneks tundus, et pikem puhkus aitas, täna oli jälle inimese tunne :) Enne jooksu tundsin, et kõht on kergelt tühi, lõunast oli ka juba üle 5 tunni möödas. Sõin siis enne jooksu banaani ja peotäie datleid, mis oli ilmselt järjekordselt viga :S

Jooksu esimesed 6 km tulid kergelt, hoidsin tempot ilma vähimagi pingutuseta 6 min/km ligi. Siis hakkas pihta - iiveldama hakkas ja toit tahtis jälle üles hakata tulema :S Pulsi viskas ka kangekaelselt 160 peale ja olin sunnitud tempot langetama. Kui 8 km peal otsa ringi keerasin, hakkas veidi kergem, aga väga palju tempot tõsta ei julgenud. Hoidsin stabiilselt 6:10-6:20 vahele. Jõudu ja energiat oleks olnud rohkemaks, aga ka terve tagasitee oli tunne nagu pomm oleks kõhus.

Aga ikkagi olen rahul, et kõigest hoolimata hakkama sain. Tempo ja enesetunne polnud tänasel jooksul just kõige paremad, aga üldplaanis oli küll tunne, et läheb lihtsamalt kui varem. Võrreldes esimeste pikemate jooksudega ei tekkinud lõpus tunnet, et lihased oleksid nagu piima täis ja ei läinud raskeks. See 16 km ei tundunud enam üldse nii pikk, lõpus oli hoopis küll tunne, et oleks veel 5 otsa teinud küll kui vaja:D

Statistikat: 16,09 km 1:40:07 6:13/km, 1090 kcal, pulss 156/163

13 km fartleki

Täna jooksime 13 km, täpsemalt 1 miil soojaks, siis 6 miili fartleki ja lõpuks 1 miil lõtvestuseks. Energiat oli, võhma oli, seedimine ainult jälle probleemne. Õnneks mitte väga hull, aga paar korda kaalusin päris tõsiselt kajakate toitmist :S Ilmselt jäi söömise ja jooksu vahele liiga väike vahe või siis sõin midagi, mis kõhuga kokku ei sobinud. Muidu oli jooks päris hea ja jäin oma sooritusega rahule. Positiine oli see, et ei piganud kiirenduste vahel kordagi kõndima :) Tunnistan, et fartlek hakkab mulle üha rohkem meeldima. Joosta saab tunde järgi, pole survet hoida kindlat tempot ning jooks tundub kuidagi kiiremini minevat :D

Oh mind küll, reedel oli nagu vastupidine probleem, energiat oli vähe, sest olin vist liiga vähe söönud, eriti just süsiveisikuid. Pidin jooksma 10 km, aga otsustasin teha ainult 5, sest kuigi võhma ja jõudu oli, oli täpselt selline tunne, et nagu sõidaks tühja paagiga...Ei näinud lihtsalt mõtet ennast kauem piinata. Kes teab, võib-olla on tegemist hoopis ületreeninguga :S Õnneks järgmine nädal tuleb kergem.

Reede 5 km 30:08 6:01/km, 335 kcal, pulss 146/166
Laupäev 12,88 km 1:23:47 6:30/km, 837 kcal pulss 145/166

6x800 m intervalle

Täna siis jälle intervallide päev, tegelikult oleks pidanud eile tegema, aga enesetunne ei olnud eriti hea, seetõttu lükkasin edasi. Ei ütleks, et kõige paremini oleks läinud, aga olen endaga rahul, et tehtud sain. Väga raske oli, pulsi viskas nii pika maa peale ülesse ja hingeldama võttis. Iga seeria lõpuks tuli nagu veremaitse peaaegu suhu :S Vahepeal kõndisin u minuti, pulss õnneks taastus ilusti ja sain kõigi 6 kiirendusega hakkama. Aga eks ainuke viis kiiremini jooksma hakata ongi kiiremini joosta!

Soojendus 1,61 km 10:34 pulss 128/150
1) 4:17 159/167
2) 4:10 164/171
3) 4:28 163/172
4) 4:11 164/171
5) 4:12 165/172
6) 4:18 164/171
Lõdvestus 1,61 km 10:23 157/161
Kokku läbitud 8,62 km 54:49 568 kcal

10 miili tempot

Täna hilisõhtul jooksime 10 miili ehk 16,09 km tempojooksu, mida ma juba pikemat aega salamisi pelgasin, sest pidasin seda tempot, vähemalt nii pika aja peale endale üle jõu käivaks. Tegelikult oli vorm väga hea, kokkuvõttes kaotasime ette nähtud ajale ainult 2 minutiga, mis nii pika maa peale pole tegelikult üldse märkimisväärne :) Enesetunne oli hea, võhma ja pouerit jagus. Lõpus oleks isegi suutnud rohkem pingutada, aga täpselt pool km enne lõppu lõid kõhtu ootamatult krambid ja koju jõudes oligi kõht lahti :S Ei oska öelda, millest see põhjustatud oli, energiallikana tarbisin jooksu ajal datleid, nii et võib-olla need ei sobinud seedimisega kokku? Sellest oleks küll kahju, sest datlid tundusin jooksu ajal olevat väga head nosida ja andsid hästi energiat, ikka palju parem kui mingit sünteetilist keemiat endale sisse ajada...Katsetan nendega siiski korra veel ja loodan, sellist asja enam ei kordu. Muidu jäin jooksuga väga rahule, tunne on hea!

Statistika: 16,09 km 1:37:40 6:04/km 1083 kcal, pulss 158/167

13 km fartleki

Täna ei olnud enestunne eriti hea ja seedimisega oli probleeme, aga õhtul otsustasin end ikkagi kokku võtta ja jooksma minna. Toitumine on viimasel ajal liiga ebakorrapärane ja käest ära, tuleb end rohkem distsiplineerida ja tervislikumalt toituda. Magu valutas peale lõunat mitu tundi, midagi selles müslis oli talle ilmselt vastukarva :( 13 km sai ilusti tehtud ja natuke tegelikult veel peale ka, olen endaga rahul. Võhma oli, magu andis jooksu ajal tunda ja segas. Kiirendused olid head, tegime üsna pikki lõike (u 500 m) tempoga 5 min/km, siis jälle lühemaid kiirendusi vahele. Kõndida oleks muidugi võinud vähem või üldse mitte, aga kokkuvõttes olen rahul. Arvan, et areng on ikka toimunud. 2 h poolmaratoni läbimisse ma tegelikult väga sügavalt ikka ei usu, pigem arvan, et panustan ajale 2:15 ligi, aga eks paistab :) Kui vaja, siis rooman selle maa lõpuni, aga alla ma ei anna!

Statistika: 12.88 km 1:30:47 7:03/km 800 kcal, pulss 148/169

Super jooks!

Eilne jooks oli lihtsalt super! Algus ei olnud kõige lihtsam, vastutuul ja ülesmäge esimesed 3 km. Siis pöörang jõe poole ja kergelt allamäge trass ning elu tuli jalgadesse tagasi :) Pulss oli üpris madal, pidevalt alla 150 ning otsustasin kiirendada kuniks pouerit on. Viimased 2-3 kilomeetrit jooksin alla 6 min/km tempoga hoides pulssi stabiilselt alla 150 :D Olin väga üllatunud, et tempo hoidmine nii kergelt tuli, ei tea kas lihtsalt hea päev, või on siis nendest intervallidest lõpuks veidi kasu ka?

Statistika: 9,66 km 1:01:54 6:25/km, pulss 145/153 652 kcal

Väsinud...

Väsimus hakkab kerge tekkima. Pühapäevane 16 km tuli üpris raskelt, eks oma osa oli ka tavapärasest palavamal ilmal. Testisin ka uut spordijooki, aga see oli kaunis juba kleepekas ja kippus veel suurema janu tekitama :( Võtsin jooksu ajal paar kummikat, need natuke ikka aitasid, vähemalt emotsionaalselt. Laupäeval ja pühapäeval läksime vahelduse mõttes uuele trassile, mis sisaldas päris palju tõuse ja langusi. Tõusud tunduvadki praegu olema mu suurim nõrkus, peale pikemast tõusust üles ronimist jäi pulss päris pikaks ajaks kõrgeks ja pidin tempot alla võtma. Eile oli kavas 15x200m intervalle, mis tulid üle ootuste hästi välja, kuigi kõhuvalu kippus jooksu veidi segama. Muidu on jooksud olnud kõik väga nauditavad olnud ja väga hea energilaengu andnud :) Veidi muret teeb jalgadesse tekkiv väsimus, loodan, et ei ole tegemist ületreeninguga.

N: 9,66 km easy 1:04:11 6:39/km pulss 147/158 662 kcal
L: 11,27 km fartlek+vaarikate söömine 1:14:46 6:38/km pulss 150/172 739 kcal
P: 16,09 km easy 1:48:54 6:46/km pulss 147/159 1099 kcal
T: 7,72 km (15x200 m intervalle) pulss 148/170 497 kcal

10xmäkketõusu

Oeh, lihased on kanged... Täna sai siis 10x2 min tõusust üles ronitud. Valitud küngas oli ka päris järsk, 30% nurk :D Kuna küngas jäi mu tavalisest trassist teisele poole, tuli soojenduseks otse läbi kesklinna joosta. Vahiti küll nagu mingit imelooma, mis natuke häiris, eriti kui mingid pubekad veel imelikke häälitsusi teevad, aga no klapid olid õnneks peas, nii et ei lasknud ennast sellest nii väga häirida :P Tõusul eriti suurt kiirust ei arendanud - probleem ei olnud selles, et süda või hingamine poleks vastu pidanud, pigem andsid lihased enne alla. Sääred ja reie tagumised lihased tundusid nagu pakud all ja läksid tõusul väga pingesse. Pulss sõitis liftiga kogu aeg üles-alla, mis väsitab tunduvalt rohkem kui ühtlaselt kõrge pulsiga jooksmine. Aga noh, kõik, mis ei tapa teeb tugevamaks!

Statistika: kokku 6.48 km 57:28 347 kcal, keskmine pulss 131, max 167

16 km - easy!

Pühapäevale kohaselt oli täna plaanis pikk jooks, 10 miili ehk 16,09 km. Jooksule mõtlemine tegi mind juba eelneval nädalal kergelt kõhedaks, sest ma pole kunagi nii pikalt ega nii kaua jooksnud. Hommikul oli enesetunne hea, ja peale pannkookidega tankimist, siirdusin trassile, varustuses energiageel ja mõned spets jooksjate kummikommid. Algus oli rahulik, esimesed 3 km puhus kõva vastutuul, mis eriti ei julgustanud. Pulss kippus ka üles ronima, jõudis 4ks km-ks isegi 160 peale, mis pani muretsema, aga kuna enesetunne oli hea, jätkasin samas tempos. Õnneks nii kui põõsaste vahele tuulevarju sain langes pulss kohe tagasi 150 peale ja jooksmine jäks palju libedamalt. Kuuendal km-l sain ka väikese sagara kaela, aga õnneks jäi ruttu üle ja tagasitulekul tuli päike isegi natuke välja :) Esimese kommi võtsin tiba enne poolele maale jõudmist - algne plaan oli neid ikka närida, aga see küll ei õnnestud. Lutsutasin neid siis vaikselt suunurgas, kokku tarbisin 3 tk. Ega nii väikeses koguses neist ilmselt suurt kasu ei olnud, aga vast mingi psühholoogiline mõju ikka on. Magus maitse pidi ju alateadvuses seostuma energiaga :D Tagasitulekul katsetasin siis seda geeli ka. Mitte, et selle järgi nii väga vajadust oleksin tundnud,aga mõtlesin, et kui see juba kaasas on, eks siin proovin ära. Maitse oli normaalne, selline neutraalne, kergelt hapukas, aga neelata ma seda plöga küll ei suutnud. Ühe lonksu võtsin, aga selline tunne oli, et hakkab kohe üles ajama :S Järgmised 10-15 min võitlesin okserefleksiga ja suhu tulev sülg oli millegipärast mõru mekiga. Viimased 3 km hakkasin jalad kergelt raskeks muutuma, aga õnneks taganttuul aitas mind koju :) Pärast kõndides tundusid jalad üpris kanged, eriti liigestest. Kokkuvõttes jäin rahule, pulss oleks võinud olla madalam olla, aga enesetunne oli kogu jooksu vältel hea. Loodan ka homme elus olla...

Statistika: 16,09 km 1:47:01, tempo 6:39/km, pulss 153, kaloreid 1103

8 km peale haigust

Kuidagi vaikseks jäi siin juba...Põhjus selles, et kannatasin vahepeal mingi kahtlase viiruse käes ja olin sunnutud teisipäevase ja neljapäevase jooksu vahele jätma. Neljapäeval tegelikult üritasin jooksma minna, aga peale esimest kilomeetrit oli selge, et ainult tahtejõu najal ka päris jooksmine välja ei tule :S Olin väga pettunud, sest tundsin kuidagi, et kõik mu senised pingutused lähevad nii luhta ja vorm libiseb käest. Tegelikult nii hull vast asi ikka ei ole, aega veel on ja tasa ja targu :D Tänane jooks lisas kindlustunnet ja tõstis tuju, mis sest et enesetunne veel kõige parem ei olnud. Joostud sai siis 5 miili ehk 8,05 km easyt, kokku kuskil 8,5 km, tempo 6:39/km, aeg 53:28 pulss 148 (kõrgem ikka kui eelmine nv), kaloreid 554. Kokkuvõttes võib rahule jääda, loodan, et tervis nüüd ainult hullemaks ei lähe, sest sain tiba vihma ja tuult, mis +13 kraadi juures pole sugugi meeldiv.

13 km not so easy...

Täna sain siis teada, mida tähendab piimhappe taluvuspiir ehk joosta tuli 12,88 km + umbes 0,5 km soojenduseks ja lõdvestuseks. Jooksu esimesel kolmandikul vaevasid mind külge löövad pisted - kahtlustan vahetud enne jooksu ära söödud banaani mõju seedimisele. Hommikul nimelt sadas päris kõvasti ja lükkasin jooksu edasi. Kurk oli ka hirmus valus ja hääl ära ning ei tahtnud uue külmetusega riskida, seda enam, et viimastel päevadel on väga kõva tuul puhunud ja sooja ainult 15 kraadi :S Lõpuks tundus sadu väiksemaks jäävad, sõin kähku banaani ära ja tegin minekut. Ilmaga vedas kogu jooksu vältel: alguses tuli kerget uduvihma, siis jäi üle ja lõpupoole tuli isegi päike natuke välja. U 10 min peale koju jõudmist hakkas uuesti padukat tulema :D Jooks ise, nagu juba mainitud sai, ei tulnud eriti kergelt. Esimese kolmandiku võitlesin valudega, teise kolmadiku tegelesin mehe ergutamisega, tal olid jalalihastes krambid ja pidi mitu korda kõndima, viimase kolmandikul hakkas distantsi pikkus vist tunda andma - lihased ei olnud väsinud, vaid tuimad, jõud nagu kadus ja liikumine muutus vaevaliseks. Lühidalt öeldes, lihased läksid ilmselt piimhapet täis. Küll järgmine kord läheb paremini :) Positiivne on see, et nädala plaan sai edukalt täidetud :)

Statistikat:
12,88 km 1:26:25 6:43/km pulss 149, 877 kcal

Tagasi kodus

Eile hilisõhtul saabusime lõpuks siis reisilt tagasi. Täna sai tehtud 8,05 km ehk 5 miili easyt, mis tuli palju kergemalt, kui neljapäeval Eestis. Esimesed 2 km oli väga kõva vastutuul, muidu tuli kergelt. Pulss oli ka madalam kui muidu, enesetunne hea. Lõpupoole läks ainult kõht veidi tühjaks, peaks vist migit puuvilja vahetult enne jooksu sööma hakkama.

Statistikat siis ka:
Täna 8,05 km easy 53:37, 6:40/km pulss 142 555 kcal
Neljapäev 8,05 km easy 53:19, 6:37/km, pulss 148 552 kcal
Kolmapäev 9,28 km 10xmäkketõusu 2 min kokku 1:05:42, pulss 150 582 kcal
Teisipäev u 2 km aia taha läinud jooksu u 14 min

Ülakeha kava sai ka läbi tehtud, raskused olid samad, mis viimati :) Tunne on hea, eks näis, mis homme 13 km-ga saab :D

6 miili tempot

Tänane jooks eriti kergelt ei tulnud, pulss kippus kõrgeks minema :S Eks siin natuke teine maastik ka, kogu aeg jookse üles-alla ja see ka väsitab rohkem. Muidu oli tempo hea, ainuke põhjus, miks täna ajas kaotasin oli minu ipod, mis kolmel korral lakkas jooksu ajal töötamast ja pidasin kinni, et seda sättida. Enesetunne on muidu hea, kui nüüd pulsi ka jooksu ajal madalamaks nüüd saaks, poleks väga vigagi. Eks näis, mis need 10xmäkketõusu toob :))

Näitajad siis sellised:
9,66 km 1:00:31 tempo 6:16/km (sisaldas 3 min seismist) pulss 160, 653 kcal

Jooksud pidude keskel

Olen oma blogi unarusse jätnud, aga mitte jooksukava :) Kolmapäeval sai intervalle tehtud, jälle 8x400 m. Näitajate järgi ei läinud eriti hästi, kuigi ise tundsin, et pingutus oli suur. Kiirus oli kella järgi ka aeglane, aga süüdistan konarlikku ja kurvilist teed, tänu millele pidin palju n-ö sikk-sakke teel jooksma, mida gprs muidugi ei arvesta. Tema ütles muidugi, et ainult kiiremini ja kiiremini :D Eks kolmapäeval oli muidugi reisiväsimus ka sees, pealegi suutsin endale Helsingist mega villid talla alla hankida :S

Näitajad siis sellised:
1) 2:02, pulss 150
2) 2:20, pulss 155
3) 2:11, pulss 153
4) 2:22, pulss 153
5) 2:13, pulss 137
6) 2:19, pulss 150
7) 2:15, pulss 151
8) 2:12, pulss 158
Kokku läbitud 7,16 km ja kulutatud 455 kcal

Täna sai tehtud enne hommikusööki 3 miili ajaga 29:04, polnud mitte paha, arvestades, et trassile jäi mitu päris pikka tõusu :) Eks näis, mismoodi ma homme 6 miili kulgeb.

3 miili varahommikust Helsingit

Hommikul kohaliku kella järgi 6 paiku helises kell ja keegi kõrval porises, et kas tõesti juba, peab öösel tõusma ja jooksma minema :) Meie aja järgi oligi ju tegelikult öö, kell 4 alles. Aga üles me saime ja uniste silmadega välja ka... Linn on ikka ilus, hommikul on kõik nii rahulik ja vaikne. Jooksime alates Turuväljakult kallast mööda, tee kippus minema üles-alla. Tõusud ongi tegelikult minu nõrg külg, minu tavapärane marsuut on ikka täiesti lame. Tagasi tulles oli ikka hing paelaga kaelas mäest üles ronides :P Aga vaade oli lummav, meri, saarekesed ja suur valge katedraal...Turismiekskursioon missugune :) Kokkuvõttes olin tubli, suutsin ettenähtud tempot ilusti hoida, v.a tõusudel aeglustamine ja langustel kiirendamine.

Statistika: 4.83 km 28:40 5:56/km pulss 157, kaloreid 323

6 miili iizi

Ega ikka ei olnud nii easy midagi. Ei, mitte tempo mõttes, aga enesetunne ei olnud hea. Tempo tundus hirmus aeglane ja harjumatu, ette oli nähtud siin joosta 9.66 km tempoga 6:43-6:55/km. Palav oli kuidagi ja juba alustades ei olnud hea enesetunne. Seedimisega täna probleemid ja toit tahtis millegipärast ülesse tulla, kuigi viimasest söögikorrast oli u 5 tundi möödas. Ega no kes see siis käskis hommikusöögiks küpsiseid süüa, eks? :D

Statistika: 9.66 km 1:05:01, 6:44/km pulss 151 665 kcal

-10 sek km-st maas!

Täna siis uuesti sama trass, mis neljapäeval, 3 miili ehk 4.83 km. Läksin jooksule veidi ebalevalt, hommikul olin kuidagi uimane ja toas kõndides kippus pea ringi käima :S Kaalusin isegi pärastlõunaks lükkamist, aga otsustasin siiski tiba enne lõunat minna. Õnneks tuli jooksul eluvaim ikka sisse, kuigi alguses tundus tuul kaunis jahe ja kananahk tuli ihule. Tegin siis kerge sörgi jõe äärde ja üritasin oma Garminile satelliidi taha saada, mis võttis päris mitu minutit. Ja siis läks lahti, panin alguses veidi kiirema tempoga kui tavaliselt minema, et natukenegi sooja saada :D Enesetunne oli terve jooksu aja väga hea ja jalg kerge, mõned üksikud tuulepuhangud häirisid mõnel korral, aga üldiselt läks täna palju libedamalt kui neljapäeval. Oma üllatuseks suutin isegi veidi kõrgemat tempot ilma erilise pingutuseta terve tee hoida.

Tundub, et väike progress ikka toimub. Samm on kuidagi pikemaks läinud, ei tea, kas intervalltreening on nii positiivset mõju avaldanud? Teine asi on kindlasti selles, et kuna ma kodu juures kellale levi ei saa, siis teen mõnisada meetrit sörki enne alustamist, nii et lihased on rohkem soojad. Igatahes edasiminek teeb tuju heaks ja suurendab kõvasti motivatsiooni!

Statistika: 4,83 km 28:10 5:50/km, pulss 158, 324 kcal

3 miili kindla tempoga

Sellised olid kavasse märgitud juhised, tempot hoida 4.83 km-sel distantsil umbes 6 min ligi. Tegelikult on mul üldse hea meel, et ma jooksma üldse jõudsingi, lõpetasin tööl hilja ja olin kaunis väsinud, aga üritasin endale sisendada, et pärast jooksu läheb enesetunne paremaks. Ja läkski, sain õnnestunud jooksust väga positiivse energialaksu! Alustasin kerge sörgiga ja üritasin minuti-paari tagant kella kiigata, kas tempo sobib. Alguses kippusin liiga kiirustama, tempot tuli alla võtta. Tagasi tulles oli vastupidine probleem, tuul oli vastu ja kerge väsimus hakkas tekkima, nii et pingutasin, et tempos mitte väga palju ära anda. Lõpupoole hakkas pulss ikkagi ülespoole ronima, ilmselt ei ole vastupidavus veel ikka eriti hea. Kokkuvõttes sain täpselt ettenähtud tempoga hakkama ja enesetunne oli väga hea :) Laupäevani!

Statistika: 4.83 km, 28:56.13, 6:00/km, pulss 155, 306 kcal

Intervalltreeningu võlud ja valud

Täna sai siis intervalle joostud ja tunnistan ausalt, et nii läbi pole ma veel ammu olnud. Koju jõudes oli juhe nii koos, et läksin duši alla ja panin kõigepealt palsami pähe ning siis mõtlesin pikalt-laialt, et kas enne juukseid pesta poleks olnud mõtekam :D

Alustame siis algusest. Kõigepealt üritasin oma uut kella töökorda saada, aga pikalt oli minu uuel treeneril raskusi satelliidiühenduse leidmisega. Lõpuks liikusin mõnisada meetrit koduuksest kaugemalt jõe äärde, sest juhendis ütles, et kõrged majad võivad satelliite segada. Peale 10 min jebimist sain selle asjanduse ikkagi vahemaad ja kiirust mõõtma, eks edaspidi olen targem ja alustan jooksu kodust kaugemalt...

Esimene ülessanne oli end 1M soojaks joosta, selle ajal kippus minu uus personaaltreener mind pidevalt kamandama, et võta tempot alla ja võta tempot alla. Ettenähtud tempo oli siis kuskil 7 min/km, mis tundus ikka megaaeglane. Ja siis hakkas pihta, 8x400 m, ettenähtud tempoga 2 min ja 200 m, ettenähtud tempo 1:30 min puhkuseks. Esimesel intervallil piiksus see asjandus pidevalt: aeglusta, aeglusta! Tempo ei tundunud üldse eriti kiire ega sprindi moodi, aga üritasin siis korrigeerida kui nii nõuti. Mõtlesin, et pole need intervallid nii hullud midagi, selle tempoga teen nad lõdvalt ära :D Haa-haa, peale neljandat intervalli hakkasin kõndima, sest olin ikka läbi küll ja nüüdsest edasi masin enam ei piiksunud, et aeglusta, vaid et: lisa tempot, lisa tempot! Peale paarikümmend meetrit kõndi suutsin ikkagi kosuda ja kõik 8 intervalli enam-vähem ühtlaselt lõpuni teha, kiiruses paraku kaotasin, aga pole hullu, küll järgmine kord läheb paremini!

Statistika siis selline:
1) 400 m 1:59.84, pulss 156
200 m 1:20.88
2) 400 m 2:03.86, pulss 158
200 m 1:20.99
3) 400 m 2:06.22, pulss 161
200 m 1:23.63
4) 400 m 2:11.86, pulss 162
200 m 1:32
5) 400 m 2:09.4, pulss 162
200 m 1:38.7
6) 400 m 2:14.29, pulss 161
200 m 1:33.4
7) 400 m 2:11.64, pulss 163
200 m 1:35.42
8) 400 m 2:15.46, pulss 160
200 m 1:33.83

Kokku joostud 7 km 44:10 ja põletatud 458 kcal. Tegelikult oleksin pidanud u 1 km veel jooksma, aga kuna ma keerasin pisut liiga vara otsa ringi ja alustasin plaanitust kodust kaugemalt, siis olin tagasi koduukse juures enne, kui lõdvestusjooksuks ette nähtud maa täis sai. Kokkuvõttes on tuju hea, oligi natuke rutiinist vahelduseks ja loodetavasti on sellest kiiruse parandamsel ikka kasu ka. Ja enam ma ei kaeba üldse, et pikad jooksud on rasked, tunnistan ausalt, et mingi 12-15 km ühtlaselt joosta võtab ikka tunduvalt vähem läbi!

Mõnus sõit rattaga

Tegin täna õhtul 20 km rattaringi, ilm oli lihtsalt nii ilus päikseline, et kutsus välja. Ühtlasi aitas see mõtteid natuke koondada, olen viimasel ajal olnud kaunis hajevil. Puhkus läheneb ja koduigatsus on ikka meeletu peal. Tahaks just loodusesse - näha Eestimaa ilusaid metsasid, rabasid, järvekesi ja mereranda. Jah, mina, üldse mitte looduslähedane inimene, elupõline linnatüdruk, kelle esimene eesmärk täisealiseks saades oli kolida mõnda maailma mastaabis suurlinna. Nüüd, kui need suurlinnad on nähtud, oskan alles hinnata seda, mis on Eestis head - kaunist loodust, mida igalt poolt ei leia. Ah tegelikult, mis ma ikka kurdan, sõitsin täna rattaga linnast välja ja nägin šoti mägiveiseid ning hulgim jäneseid :D Nii et miskit loodust siin ikka on. Enesetunne on hea, olen juba homsete intervallide suhtes põnevil,ikkagi natuke teistmoodi treening kui tavaliselt. Eks siis homme täpsemalt, kuidas välja kukkus.

Hakkame siis pihta :)

Nii, mõtlesin siis siia pikemalt laiemalt oma mõtetest-tunnetest-kogemustest seoses oma esimeseks poolmaratoniks treenimisega kirjutada. Kirja on siis ennast pandud Glasgow poolmaratonile, mis toimub 5. septembril ehk siis täpselt 12 nädala pärast. Plaanin jälgida Runner's Worldi poolmaratoniks valmistumise kava alates uuest nädalast. Eesmärk on (loodetavasti mitte liiga) uljas: läbida 21,0975 km vahemaa 2 tunniga või sinna ligidale. Senisest jooksukogemusest: olen jooksmisega tegelenud alates märtsist sellel aastal kui otsustasin registreeruda kohalikule 10 km võistlusele. 9. mail läbisin selle ajaga 59:05, mille üle olin äärmiselt õnnelik :) See ei kõla just mingi supertulemusena, aga minu jaoks see tundus küll eneseületamisena, sest ma pole kunagi olnud eriti sportlik inimene.

Täna sai siis üritatud oma maksimaalset pulssi kindlaks teha, seda siis põhjusel, et pulsilugeja on mitmeid kordi mõõtnud mulle arvutustest tunduvalt suuremaid numbreid (max 216 vs arvutatud 185). Üritus kukkus paraku läbi. Hommikusöögi ja jooksu vahele jäi ainult 1,5 tundi, ja toit ei jõudnud ilmselt veel korralikult seedida. Kajakaid õnneks ei toitnud.

Eesmärk oli siis 10 min sörgiga ennast soojaks teha ja siis 2*3 min max tempoga läbida, 3 min sörkjooksu taastumiseks vahepeal. Teisest kiirendusest jakasin kuskil ainult 1,5 min teha, siis hakkas tõesti paha ja pidin kõndima, mida pole enam ammu juhtunud :S Ega pulss tegelikult eriti üles ei läinud ka, nii et ei näinud sellel üritusel enam mõtet ja tulin sörgiga koju. Teine kord siis, teisipäeval on 8x400 m intervalle kava järgi niikuinii ette nähtud, eks näis, mis siis pulss näitama hakkab...Ilmselt tuleb tempot ikka kõvasti alla võtta, et üldse 8 seeriat vastu pidada, tänane küll eriti julgustav ei olnud.