esmaspäev, 12. mai 2014

Vigastus vist...jälle!

Pole õiget trenni veel tegema jõudnud hakatagi kui jälle vigastused kimbutavad. Ei, seekord mitte sisemine reielihas, mille ma mõned aastad tagasi rebestasin ja mis vahel ikka suurema pingutuse korral tunda annab. Ja ka mitte vasak põlv, mis igal jooksul kord vähem kord, kord rohkem tunda annab. Ja ka mitte plantaarfastsiit ega rahvakeeli kukekannus, millepärast ma terve eelmise aasta sporti teha ei saanud. Ning ega ka mitte iliotibiaalne side, mis on mulle aastate jooksul on erinevaid vaevusi põhjustanud. Eip, kõik pole hoolimata pikast nimekirjast veel ära proovitud. Tundub, et eilsel jooksul ma kas venitasin või rebestasin parema jala sisemist kollateraalsidet ehk siis seda, mis põlve stabiliseerib. Guugeldamise põhjal saadud info väidab, et paranemine võtab aega ligi 3 kuud. Kui nii, siis maratoniga on sel aastal kõik, aga võib ju palvetada, et valu kaob ruttu... EDIT: tuttav arst vaatas just põlve üle ja kinnitas mu esialgset diagnoosi, et kollateraalside ja arvas, et väga paistes ei ole. Anti lootust, et 1-2 nädalaga paraneb ära. Eks paistab, täna on küll kõndimine valulik.

kolmapäev, 7. mai 2014

Minek on kerge(m) ;)

Täna sai 6,5 km Emajõe ääres sörgitud. Iga jooksuga lähevad jalad üha kergemaks ja enesetunne paremaks. Kiirus on endiselt aeglane - aega läks 51:52, keskmine pulss 146, aga tundub, et tasapisi paraneb võrreldes mõne nädala taguse loivamisega :)
Vasaku põlvega on natuke algusest saadik probleeme olnud, aga vaikselt liigub paremuse poole. Guugeldamise põhjal viitavad põlve valu sümptomid nn jooksja põlvele, mis arvatavasti põhjustatud liigeste või reielihaste nõrkusest. Muru ja muu pehmema pinna peal joostes väga palju tunda ei annagi, aga asfalti eriti ei kannata. Seetõttu üritan rohkem muru/kruusa/liiva peal joosta, ja järsemaid liigutusi vältida. Korralik soojendus tundub ka veidi aitavat, aga mingite rohkemate harjutuste tegemiseks olen hetkel liiga laisk.

teisipäev, 6. mai 2014

Uus algus

Oh aegu ammuseid...Lugesin paari aasta vanuseid postitusi ja tuli jälle uus kirjutamistuhin peale. Vahepeal sai siis tossud nurka visatud ning paksuks ja laisaks mindud. Lisaks veel kõrvalised jooksmiselt tähelepanu eemaldavad tegurid nagu tite kanseldamine, kooli lõpetamine ja teise riiki kolimine. Nüüd siis vaikselt jälle tossud kapist välja kaevatud ning üllatus-üllatus, vorm on olematu. Aga sellegipoolest on päris hea tunne jälle rajal olla. Praeguseks siis umbes kuu aega väiksemaid 30-60 min kaupa jookse tehtud 3-4 korda nädalas. Mõtted liiguvad sügisese Tallinna maratonil osalemise peale, aga distantsi jätaks veel lahtiseks - eks tasapisi paistab kuidas vorm liigub :)