reede, 20. august 2010

9. nädal ja natuke tervisest

Ei olnud mõnda aega miskit head siia kirjutada :( No täpselt minu moodi, hõiskame ainult edusammudest, aga tagasilöögid vaikime tasakesi maha :D Ei ole siin midagi, nagu Tootsilegi öeldi, kui ei jõua tervet ülesannet teha, tee pool.

Lühidalt siis, enesetunne ei ole viimased 2 nädalat hea olnud, joostes veel eriti. Mind painab hirmus väsimus, nörkus, peavalud ja imelikud isud, sellest tulenevalt on kogu elurütm sassi läinud. Kolmapäeval käisin arsti juures ja sain teada vereanalüüside vastused. Kõik muud näitajad olid korras peale hemoglobiini. Mitte midagi katastroofilist, lihtsalt veidi alla normpiiri. Minu enesetunde jaoks see ilmselt on paraku katastroofiline, sest mul on elu aeg olnud üpris kõrge hemoglobiini näit, viimane mõõtmine oli selle aasta jaanuaris, siis oli 160, nüüd 110. Nii et lühikese ajaga päris kõva kukkumine. Võeti uued analüüsid, mis peaksid täpsemalt selgitama, mis võib selle põhjuseks olla, aga seniks kirjutati mulle rauatabletid ja eks ma üritan ise ka rauarikkamaid toiduaineid süüa.

Ja nagu mulle selgeks on saanud, on hemoglobiini tase kestvusaladel nagu jooksmine eriti oluline, sest see on see millega hapnikku lihastesse laiali viiakse. Ühesõnaga ma arvan, et minu n-ö "kustumise" põhjused või vähemalt osa põhjustest on leitud. Paraku see teadmine mind eriti õnnelikumaks ei teinud. Umbes nii, et milleks niikuinii pingutada kui ma niikuinii ei suuda...Moti langus noh, aga nüüd tuleb see mot kuskilt ülesse leida, aitab mölast ja enda haletsemisest ja trenni edasi teha!

Aeg on samas ilmselt maa peale tagasi tulla, ja endale reaalsemaid eesmärke seada. Ei usu enam, et 2 h on enam reaalne, 2:15 oleks praeguse seisuga hea, agatõenäoliselt tuleb vist kuskile 2:30 kanti. Isegi kui enesetunne paremaks läheb on mul tekkinud väike hirm. Hirm et ma kustun poolmaratoni ajal, noh nagu mul viimasel ajal päris tihti juhtunud on. Et nagu jooksen ja jooksen, pulss on hea, enesetunne on hea ja siis nagu tabab välk selgest taevast ja vajun kraavi. Ühesõnaga üritan igaks juhuks tempot madalamal hoida, aga see-eest finišisse jõuda.

Eelmise nädala jooksudest siis:
N: 9,66 km pidi olema tempojooks natuke alla 6 min/km, aga tuli hoopis 6:17/km, kokku 1:00:40. Enesetunne oli enam-vähem, aga hoidsin meelega natuke tagasi, sest oli kerge nõrkusetunne ja väsimus. Pulss 155/163, distantsi teisel poolel kippus üle 160 minema, aga enesetunne oli õnneks enam-vähem
L: plaanis oli 6,44 km, enne lõunat suundusin jooksma, aga 200 m peale hakkas süda puperdama, ja halb oli olla, pulss näitas 158 juba peale paari esimest jooksusammu, kosusin kodus natuke ja läksin pealelõunal uuele katsele. Enesetunne oli veidi parem, aga raskelt tuli see jooksmine. Kokkuvõttes sain aga ilusti hakkama, 6,44 km 41:02 6:23/km pulss 152/161, lõpu jooksin jälle hambad ristis :(
P: pikk jooks, 19 km, sain üllataval kombel hakkama, 2:09:07, tempo 6:48/km, pulss 146/163. Üritasin pulssi alguses võimalikult kaua all hoida, nii kui tõusma kippus tõmbasin tempot alla. Esimesed 5 km tulid kergelt, pulss 140 ligi. Siis läks tasapisi hullemaks ja enne poolele maale jõudmist tekkis jälle surnud punkt - pulss läks üle 160 ja selline iiveldamise/paha enesetunne oli nagu hakkaks kohe pilt tasku minema. Aga kuna olin 10 km linnast väljas tühermaal, siis see nagu andis moti ennest kokku võtta ja kodu poole lippama hakata :) Võtsin kohe kui otsa ringi keerasin geeli ka sisse ja kohe tundus, et läheb paremaks. Jalg läks kergemaks, raskustunne kadus ja pulss hakkas allapoole tulema. Ülejäänud distantsi lõpuni pulss stabiliseeruski 150-155 vahele ning suuremaid hüppeid enam ei teinud. 16 km peal tundsin, et jalad hakkavad uuesti raskeks minema, aga paha ei olnud, ainult väsimus. 16 peal vajasin ka erakorralist WC peatust, ei tea, kas pingutus või geel ei läinud minu seedimisega kokku. Viimased 3 km tulid raskelt ja aeglaselt, tempo 7-e ligi, aga ei midagi hullu, keha ilmselt hakkas vaikselt ütlema, et aitab nüüd küll, olen juba 2 tundi niigi pingutanud. Kokkuvõttes jäin rahule, et üldse suutsin nii pika maa läbida, vast tuleb teinekord lihtsamalt.

No aitad hädladamisest järsku tänaseks, lähen panen vahelduseks tossud jalga ja teen pea tuulutamiseks väikse ringi :) Ahjaa, ja mul on uued papud, teisel katsel ostetud Asics 2150. Tegid minuga 19 km jooksu kaasa ja ei ühtegi villi siiani :)
Ja mis on kõige tähtsam, nad on roosad :D

4 kommentaari:

  1. Panid mind mõtlema oma rauapuudusega. Mitte, et mul samad sümptomid oleks(väsimus on küll vahel, aga see vast ülepingutamisest), aga võib olla peaks ka vaatama oma menüüd, et oleks ikka rauda . :)
    Eks on jooksus(spordis) tagasilööke. Mul endalgi. :( Võtsin vahemaad tagasi(sinu distantsiga ei anna võrreldagi, ma olen ikka oma 10km juures)
    Üks asi on see, mida tahame ja teine asi see kuidas sellele meie keha reageerib.

    VastaKustuta
  2. Eks seda rauda tuleb ikka jälgida jah, kestvusaladega nagu jooksmine tegeledes pidi oht aneemia tekkeks olema eriti suur, sest organism vajab rohkem hemoglobiini, et hapnikku lihastesse laiali kanda. Nii, et liha brokkoliga ja halvaa maasikatega menüüsse :D

    VastaKustuta
  3. haahaa, roosade tossude kohta ma ütleks, et need on valged punase triibuga:D Ma pean ka uuele tossuringile minema millalgi.
    Hemoglobiin on huvitav asi. Mul pole see teadaolevalt üle 130 kunagi olnud. Küll aga on korduvalt alla saja olnud. Hetkel pole mul aimugi, mis number olla võiks ja su jutt pani mõtlema, et peaks ka äkki kontrollima.

    VastaKustuta
  4. Triibud on ikka roosad mis roosad, pilt vist moonutab v2rve :D Poes anti mulle 4 paari erinevate firmade omi proovida - k6ik olid roosad/roosakirjud. Ei tea, kas mingi uus mood tossumoes? :P

    VastaKustuta