Üks samm edasi, kaks sammu tagasi

Masendus on...Nädalavahetusel läks juba päris kenasti - laupäeval tegin kerge sörgiga 5 km ja enesetunne oli väga hea. Pühapäeval otsustasin, et kuna juba hakkas tulema, tuleks suurendada kiirust ja vahemaad 5,8 km peale. Alguses oli kõik super, aga tagasitulles tundsin, et jalg hakkas üha rohkem valutama. Hiljem kodus oli ikka päris valulik, mitte küll nii hull kui septembri alguses, aga no ütleme, et eelmine nädal sain jalga vähemalt niipalju liigutatud, et ühe jala peal seista ilma suurema valuta, aga nüüd annab ikka tunda. Esmaspäeva võtsin puhkepäevaks ja proovisin siis täna 5 km uuesti, tagasihoidlikuma tempoga (tagasihoidlik=9 min/km, kiirem 7:30/km). Jälle sama nali, minnes kõik ilus, tagasitulles hakkab valutama :S Mott on täiega maas, juba hakkas vahepeal tunduma, et saan järjele, nüüd aga tundub, et korralikult jooksma ei saa niipea. Mõtlen, et kas jooksmisel on praeguse seisuga üldse mõtet kui jalg tundub sellest aint hullemaks minevat? Eks leebem variant oleks ilmselt mõnda aega veel jõukas trenažööridel vudida, aga no kohe üldse ei tõmba sinna. Oeh, selline lootusetuse tunne :(