Vorm tuleb!

Täna tegin jälle 5k linnas koos tõusudega. Seekord tuli juba palju libedamalt kui pühapäeval :) Nii et areng järsku ikka toimub...

Alla 5 h maraton tundub hetkel suht utoopiline, aga eks paistab, kuidas asjad kulgevad. Peaasi on mitte vigastust saada või olemasolevat hullemaks teha. Jalg teebki viimasel ajal rõõmu - ei ole enam jooksul eriti tunda andnud. Lõpuks, peale nelja kuud!!! Eriti ei tähenda muidugi, et see oleks täilikult paranenud, kergelt ikka pakitab, aga valus ei ole. Noh, lihsalt selline tunne, et midagi on selle jalaga teisiti, nagu oleks lihtsalt nõrgem või nii. Venitusi või jõuharjutusi jalale tehes annab muidugi rohkem tunda ja vigastatud jalale nii pikalt ei kannata kui tervele. Aga progress, see on see, mis annab lootust! Ja hetkel olen ma lihtsalt õnnelik, et ma saan joosta. Sest igaühel lihtsalt ei ole seda võimalust...