Täna siis esimene jooks, vigastusest siis tänase seisuga 7 ja pool nädalat möödas. Tuli raskemalt kui ootasin, kuigi jooks oli praktiliselt käimise tempos - 4 km 38 minutiga. Vorm nagu ei olnudki probleemiks, eriti läbi ei võtnud ja pulss näitas ka 125 kanti, lihtsalt pikki samme ei saa teha. Alguses kui panin paari kiirema sammuga minema lõid jalast ikka sellised valud läbi, et mõtlesin, et nüüd on küll haava hullemini lahti tõmmanud. Siis võtsin sammu nii 30 cm pikkuseks, ja selle valuga suutsin stabiilselt joosta 4 km. Naljakas oli veidi nii pisikeste sammudega tippida, aga see tunne oli seda väärt! Mega hea oli ikka joosta jälle, ei arvanudki, et sellest nii palju puudust tunnen.
Oma uue talvevarustuse sain ka ära testitud, veidi kilesse pakitud viineri tunne oli :P Suve lõpul sai nimelt soodukaga ostetud XS suuruses mustad jooksuretuusid ja kollane liibuv jooksujakk. Siis poes need küll nii ümber ei olnud, aga eks ma neid ostes olin ka oma 3 kilu kergem. Jälle mott pingutamiseks :) Lisamott on nüüd muidugi kenad sügiseselt jooksuretuusidesse pakitud noormehed, kes mõnusasti viipavad ja rajal silma teevad. Eriti hea on see, et üks neist on minu jagu :P
teisipäev, 19. oktoober 2010
esmaspäev, 18. oktoober 2010
Jälle crosstraineril
Täna tegin siis järjekordselt natuke crosstraineril, seekord sai siis kokku 40 min tehtud. Leidsin kapipõhjast oma pulsikella üles ja huvi pärast vaatasin, mida pulss peale 1,5 kuulist treeninpausi ütleb. Enda arust vihtusin küll masina taga elu eest, raskus oli ka üpris suur, aga pulssi eriti kõrgeks ei suutnudki ajada. Higi ka eriti välja ei võtnud, aga tunne on, et haigele lihasele mõjub selline liigutamine päris hästi. Igatahes jalg tundus reedega võrreldes palju "lahtisem" ja andis palju vähem tunda. Keskmiseks pulsiks näitaski 110, mis jääb aeroobseks vist natuke väheseks.
Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see jõukas eriti ei tõmba. Sinna minek on paras enese sundimine, aga samas saan aru, et see on taastumise seisukohalt kõige parem variant. Igatsen kangesti hoopis välja, joosta tahaks. Tahaks eemale nendest muskleid pumpavatest ja ennast peegli ees imetlevatest meestest ja ülesmukitult lindil kõndivatest tibidest, kes kõiki teisi jõukas arvustavalt jõllitavad. Tahaks hoopis minna ja joosta, olla omades mõtetes ning vahel vastutulevate jooksjate viibetele vastata. Vaatab...See aeg ei ole vast kaugel.
Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see jõukas eriti ei tõmba. Sinna minek on paras enese sundimine, aga samas saan aru, et see on taastumise seisukohalt kõige parem variant. Igatsen kangesti hoopis välja, joosta tahaks. Tahaks eemale nendest muskleid pumpavatest ja ennast peegli ees imetlevatest meestest ja ülesmukitult lindil kõndivatest tibidest, kes kõiki teisi jõukas arvustavalt jõllitavad. Tahaks hoopis minna ja joosta, olla omades mõtetes ning vahel vastutulevate jooksjate viibetele vastata. Vaatab...See aeg ei ole vast kaugel.
reede, 15. oktoober 2010
Back in business!!!
Täna sai siis peale ei-tea-mitmenda luhtund ürituse järel end lõpuks jõusaali veetud. Tegin 30 min crosstraineril - päris hea oli! Jalg annab veel iga liigutusega tunda, aga see oli selline tuim ühtlane valu, mis pikemal treeningul eriti ei häirinudki. Pärast kui masinalt maha tulin ja venitasin oli lihas küll valus ja venitamine oli täielik piin, õnneks hiljem tõmbas valu ikka tagasi. Ju tuleb ikka tasapisi harjutada ja lihast tugevndada, et jõud vaikselt tagasi tuleks. Aga väga hea tunne on sellegipoolest, nii mõnus oli jälle ennast liigutada! Kangesti tõmbab hoopis välja jooksma, aga enne tuleb ilmselt mõnda aega ettevaatlikumalt crosstraineril baasi alla teha. Aga noh, tundub, et maratoniks vist lootust on! :D
esmaspäev, 11. oktoober 2010
Kogun, kogun...
Jalg tasapisi paraneb. Reedel käisin spordiarstil ja rääkisin mure ära. Arvati, et reie sisemise mingi väiksema lihasgrupi päris tõsine rebenemine pidi olema. Aga kuidas ja miks oli neilegi müstika :S Ühesõnaga lubati, et kui ma korralikult venitan ja lihase tugevndamiseks spets harjutusi teen, peaksin hiljemalt 2 nädala pärast jooksma :D Noh, kui nüüd päris aus olla siis nii väga tubli ma pole nende harjutustega olnud, aga vahel kui meelde tuleb, üritan ikka teha. Ja soovitati jõusaali crosstrainerile minna - pidi tugevndama jooksmiseks vajaminevaid lihaseid, aga mitte haigele kohale liiga suurt põmmu parema. Täna oligi plaan tegelt jõukasse minna, isegi riided said tööle kaasa pakitud, aga viimasel hetkel sai laiskus võitu. Või noh siis laiskuse ja väsimuse koosmõju - sellest ajast kui ma enam ei jookse on energiat palju vähem ja väsin tööl ka rutemini. Teen täna õhtul ilusti oma harjutused ära ja lähen varakult tuttu - homme jõukas ju ootab :D
pühapäev, 12. september 2010
Tahan joosta!
Vaatan juba kadedusega kõiki linnavahel sörkijaid - jalad juba kihelevad :) Jalg on juba tunduvalt parem, aga ikka annab kõndides tunda, eriti trepist üles minnes ja muud ebastandartsemad liigutused nagu riidesse panek, autosse istumine ja kummardamine. Paar korda kui olen naguke järsema liigutuse teinud, on küll tõsisem valusähvakas läbi käinud, aga õnneks tundub, et sellele vaatamata asi pidevalt paraneb :) Siiski arvan, et nii nädal läheb vähemalt veel, kuni võib jooksu peale mõtlema hakata, ei taha riskida lihase uuesti lahti tõmbamisega. Nüüd põrutan nädalaks veel Barcelonasse puhkama, tosse igaks juhuks kaasa ei paki, et kiusatust vältida :D Tagasitulles loodan kergema sportliku tegevusega algust teha, kui jalg muidugi lubab. Uurisin juba, et oktoobri lõpus oleks 10k võistlus, nii et järsku selleks ajaks oleks mingisugunegi vorm taastunud. Eks jooksuvormi taastamine võtab ilmselt kõvasti aega, aga loodan, et ikka päris nullist alustama ei pea.
Hasta la vista!
Hasta la vista!
laupäev, 4. september 2010
Treeningpaus
Eile sai selgeks, et poolmaraton jääb ära. Üritasin kergemat sörki teha ja 300 m kaugemale ei jõudnud, valu läks ainult hullemaks. Kui vahepeal tundus, et kõndimine hakkab juba peaaegu normalseks muutuma, siis pärast seda üritust liigun jälle ringi longates.
Uurisin tarku raamatuid, sümpomid vastavad täpselt aduktorlihase/kubeme rebestusele. Võimalikud põhjused ületreening või ebapiisav soojendus. Jagatakse: I aste (kuni 10% lihaskiude kahjustunud): kõndimine , jooksmisel või järskudel liigutustel kerge ebamugavustunne, turset ei ole. Paranemine 2 nädalat. II aste (10-90% kahjustunud): kõndimine ebamugav, jooksmine raskendatud/võimatu, turse/paistetus. Paranemine 1-2 kuud. III tase (täielik rebenemine): suur valu ja paistetus, vajab kohes meditsiinilist abi. Paranemine 3 kuud. Vigastuse mitte välja ravimisel ja treeningkoormuse jätkamisel võib I aasta väga kergelt II astmeks ja II aste IIIks üle minna. Mul on ilmselt midagi II astme laadset, kuigi vahepeal tundus, et hakkab juba üle minema. Loodan, et eilne üritust paranemist väga pikalt edasi ei lükka...
Nii et ilmselt on targem mitte uusi jooksuüritusi teha kuni on täielikult tagasi tõmmanud. Kui enam valu ei ole soovitatakse esimene nädal ainult venitada, seejärel peaks saama crosstrainerile jõusaalis.
Praegu on ikka masendus peal küll. Nagu kogu töö oleks aia taha läinud. Samas annan endale aru, et nii see päris ikka ei ole, iga jooks, mida olen teinud on mulle väga palju andnud. Ma ei ole treeninud selleks, et saada võistlusel hea aeg, ma jooksen sellepärast, et ma tahan joosta, ma tahan olla heas vormis ja tunda ennast hästi. Ma jooksen sellepärast, et ma naudin jooksmist ja sellepärast, et ma suudan joosta. Sest ma mäletan veel liigagi hästi tunnet, kui ähkima-puhkima mind võttis pikem kõndki või oma suure kere trepist üles vedamine. Küll neid poolmaratone ja loodetavasti ka maratone veel tuleb. Kõigepealt tuleb jalg korda saada.
Uurisin tarku raamatuid, sümpomid vastavad täpselt aduktorlihase/kubeme rebestusele. Võimalikud põhjused ületreening või ebapiisav soojendus. Jagatakse: I aste (kuni 10% lihaskiude kahjustunud): kõndimine , jooksmisel või järskudel liigutustel kerge ebamugavustunne, turset ei ole. Paranemine 2 nädalat. II aste (10-90% kahjustunud): kõndimine ebamugav, jooksmine raskendatud/võimatu, turse/paistetus. Paranemine 1-2 kuud. III tase (täielik rebenemine): suur valu ja paistetus, vajab kohes meditsiinilist abi. Paranemine 3 kuud. Vigastuse mitte välja ravimisel ja treeningkoormuse jätkamisel võib I aasta väga kergelt II astmeks ja II aste IIIks üle minna. Mul on ilmselt midagi II astme laadset, kuigi vahepeal tundus, et hakkab juba üle minema. Loodan, et eilne üritust paranemist väga pikalt edasi ei lükka...
Nii et ilmselt on targem mitte uusi jooksuüritusi teha kuni on täielikult tagasi tõmmanud. Kui enam valu ei ole soovitatakse esimene nädal ainult venitada, seejärel peaks saama crosstrainerile jõusaalis.
Praegu on ikka masendus peal küll. Nagu kogu töö oleks aia taha läinud. Samas annan endale aru, et nii see päris ikka ei ole, iga jooks, mida olen teinud on mulle väga palju andnud. Ma ei ole treeninud selleks, et saada võistlusel hea aeg, ma jooksen sellepärast, et ma tahan joosta, ma tahan olla heas vormis ja tunda ennast hästi. Ma jooksen sellepärast, et ma naudin jooksmist ja sellepärast, et ma suudan joosta. Sest ma mäletan veel liigagi hästi tunnet, kui ähkima-puhkima mind võttis pikem kõndki või oma suure kere trepist üles vedamine. Küll neid poolmaratone ja loodetavasti ka maratone veel tuleb. Kõigepealt tuleb jalg korda saada.
teisipäev, 31. august 2010
11. nädal - ilus algus, kurb lõpp
Eelmisel nädalal oli enesetunne juba parem :) Teisipäevast saati oli olek reipam, uni parem ja väsimust vähem. Lisaks ei näe ma enam väja nagu kummitus, nii et raua võtmine on vist aidanud. Lisaks olen üritanud iga päev midagi rauarikast süüa, sest teatavasti toidust omastab seda kõige paremini. Treeningud kulgesid eelmine nädal tõusvas tempos ja enesekindlus on hakanud vaikselt tagasi tulema.
Treeningkava oli järgmine:
T 1M jog, then 10 x 200m fast, with 100m jog recoveries, then 1M jog, 39:33, HR 141/161, 404 kcal. Alguses olid jalad hirmus kinni, aga esimese kiirenduste järel läks enesetunne väga heaks, jalad läksid kergeks. Tagasitulles hoidsin ennast tagasi, nii mõnus oli sörkida :)
K 6M steady 59:45, HR 160/170, 653 kcal. Enesetunne oli hea, aga pulsi ajas mingipärast väga kõrgeks, isegi aeglustades ei läinud alla.
N coreball, 50 min. Mõnus, peaks üritama seal vähemalt 2xnädalas käia. Kõht ja küljed said kõvasti vatti :P
L 3.2 M easy/steady 34:32, HR 149/163, 342 kcal. Oli algselt plaan teha pikk jooks, aga juba algusest saati pistis küljepealt ja kõht valutas. Kui otsa ringi keerasin, läks natuke paremaks ja tegin 2 kiiremat kilomeetrit. Paganama rauatabletid, ma ei seedi neid ikka üldse ja joostes annab eriti tunda.
P 10 M long run, 1:41:14, HR 154/167, 1095 kcal. Enesetunne oli super, esimene pool oli raskem ja võtsin ettevaatlikult. Tagasiteel läksid jalad tunduvalt kergemaks ja pulss läks alla, lisasin tempot :D.
Kilomeetrite lõikes nägi jooks välja selline:
Distance Split pace
1.00 6:13
2.00 6:21
3.00 6:39
4.00 6:22
5.00 6:30
6.00 6:37
7.00 6:40
8.00 6:33
9.00 6:06
10.00 6:02
11.00 6:12
12.00 6:08
13.00 5:58
14.00 6:08
15.00 6:06
16.00 5:53
16.13 5:43
Pole paha, eriti arvestades, et jooksu esimesel poolel oli pulss kõrgem kui teisel. Ainuke paha asi on, et peale jooksu hakkas vasaku reie-puusa ühenduskoht tunda andma, ja nüüd hüppan praktiliselt ühel jala juba kolmandat päeva. Tundub, et tegin mingile kubemekõõlusele liiga, vasakut jalga on hirmus raske liigutada, kange on, ja terav valu lööb kohe jalga :( Aga tundub, et vaikselt asi liigub paremuse poole, täna juba sain natuke toetada jalale, aga võib-olla on valu lihtsalt tuimem tänu valuvaigistitele. Lootus veel on...
Treeningkava oli järgmine:
T 1M jog, then 10 x 200m fast, with 100m jog recoveries, then 1M jog, 39:33, HR 141/161, 404 kcal. Alguses olid jalad hirmus kinni, aga esimese kiirenduste järel läks enesetunne väga heaks, jalad läksid kergeks. Tagasitulles hoidsin ennast tagasi, nii mõnus oli sörkida :)
K 6M steady 59:45, HR 160/170, 653 kcal. Enesetunne oli hea, aga pulsi ajas mingipärast väga kõrgeks, isegi aeglustades ei läinud alla.
N coreball, 50 min. Mõnus, peaks üritama seal vähemalt 2xnädalas käia. Kõht ja küljed said kõvasti vatti :P
L 3.2 M easy/steady 34:32, HR 149/163, 342 kcal. Oli algselt plaan teha pikk jooks, aga juba algusest saati pistis küljepealt ja kõht valutas. Kui otsa ringi keerasin, läks natuke paremaks ja tegin 2 kiiremat kilomeetrit. Paganama rauatabletid, ma ei seedi neid ikka üldse ja joostes annab eriti tunda.
P 10 M long run, 1:41:14, HR 154/167, 1095 kcal. Enesetunne oli super, esimene pool oli raskem ja võtsin ettevaatlikult. Tagasiteel läksid jalad tunduvalt kergemaks ja pulss läks alla, lisasin tempot :D.
Kilomeetrite lõikes nägi jooks välja selline:
Distance Split pace
1.00 6:13
2.00 6:21
3.00 6:39
4.00 6:22
5.00 6:30
6.00 6:37
7.00 6:40
8.00 6:33
9.00 6:06
10.00 6:02
11.00 6:12
12.00 6:08
13.00 5:58
14.00 6:08
15.00 6:06
16.00 5:53
16.13 5:43
Pole paha, eriti arvestades, et jooksu esimesel poolel oli pulss kõrgem kui teisel. Ainuke paha asi on, et peale jooksu hakkas vasaku reie-puusa ühenduskoht tunda andma, ja nüüd hüppan praktiliselt ühel jala juba kolmandat päeva. Tundub, et tegin mingile kubemekõõlusele liiga, vasakut jalga on hirmus raske liigutada, kange on, ja terav valu lööb kohe jalga :( Aga tundub, et vaikselt asi liigub paremuse poole, täna juba sain natuke toetada jalale, aga võib-olla on valu lihtsalt tuimem tänu valuvaigistitele. Lootus veel on...
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)