Viimase nädala treeningkava siis säärane:
E: puhkepäev
T: 7,42 km 49:07 (6:37 tempo), tõusud. Pulss 146/167
K: bodypump
N: 11,27km 1:15:11 (6:40 tempo). Pulss 154/164
R: 6,06 km 41:17 (6:49 tempo), jõhker mäkkeronimine. Pulss 128/167
L: bodypump
P: 27,7 km, aeg kuskil 3:20, pulss 148/162. Enamus maad 6:50 ligi tempo, aga kõhuhädad kimbutasid ja tegin 4 (!!) WC peatust ja ühe peatuse, et poes käia ja vett osta. Kõhugripp või midagi sarnast vist, kahtlesin pikalt, kas ikka minna, nüüd juba teist päeva kõhus valud :( Muidu joostes oli tunne hea, ei väsitanudki väga hullult. Enesekindlus vaikselt suureneb, see 42,2 ei tundugi enam nii pikana!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Väga tubli oled! Vaatan, et tempo ka kiiremaks sul läinud. Järelikult edasiareng toimunud ;)
VastaKustutaKas sa oled mõelnud maratonil geeli/spordijoogi vmt kasutamisele kah? Pikkadel jooksudel ka kasutanud oled?
Mis pulsil sa seda kõike teed?
VastaKustutaJa eelnevalt hea märkus, kui planeeritud geeli kasutamist võistlusel on soovituslik seda mõnes trennis eelnevalt kasutada, muidu võib kõht streikima hakata. Sama siis ka spordijoogiga.
Spordijooke olen katsetanud, aga ei ole eriti meeldinud, sellised vastikud kleepuvad ja keemia maitsega kipuvad olema. Geele olen kasutanud küll, GO-geelid on suht normaalsed. Tavaliselt olen ühe võtnud, kui jooks on üle 1:30 pikk. Viimasel ajal olen katsetanud selliste väiksemate M&Si puuvilja-müslibatoonidega,ja meeldib rohkem kui geel. Võib-olla sellepärast, et teinekord läheb pikal jooksub kõht kohe füüsiliselt tühjaks ja hakkab korisema - siis võtab müslibatoon näljatunde palju paremini ära kui geel :)
VastaKustutaLisasin postitusse jooksude keskmise/max pulsi. Ehk siis keskmine pulss on 150 ligi. Pikkadel jooksudel kipub algusese pulss kõrgemale kerkima, aga üritan tagasi hoida, kuskil peale pooleteisttunnist jooksu naljalt enam üle 145 ei lähe isegi kui sama tempot säilitada. Maksimaalselt olen sellel aastal kätte saanud 178 5M võistlusel, aga eks siin on oma osa võistluspalavikus, juba starti oodates näitas 140 :D
Ma vahepeal jõin ühte õunamaitselist (ei olnud tegelikult väga õunane) spordijooki, mis oli õllatavalt hea..kahjuks pole viimasel ajal poes seda enam näinud :( Et kahjuks tuleb suga nõustuda, et enamus on vastikult keemia/seebimaitselised...
VastaKustutaSeda olen tähele pannud küll, et sul pulss õiges tsoonis, mis näitab ju ka seda, et oled piisavalt treenitud ;)
Mul endal kipub millegi pärast pulss liiga kõrge olema joostes, kuigi suudaksin nö öelda lobiseda küll jooksu ajal...ise kahtlustan muidugist, et pulsivöö mõõdab valesti kui seda, et treenitus piisav ei ole :D :P
Treenitud ma vaevalt olen, siis ma peaksin ikka vähe kiiremini jooksma :D Aga õige pulss treeninguks sõltub vist maksimumpulsist ja mul on see vist üpris madal. Kalkulaarotid on vist erinevad, aga pulsikell vist mingi testi käigus pakkus mulle 185, mis võib suht tõepärane olla. Maksimaalselt olen ise näinud 182, see oli 10K võistlusel eelmise aastal kui ma viimase kilomeetri täitsa sprintisin, et kellegist meeleheitlikult mööda joosta, siis oli ikka väga paha olla küll :S Puhkepulss on ka madal, mingi aeg tagasi mõõtsin 45 lööki minutis, eelmise aasta suvel sain isegi 36 lööki minutis, nii et maratonijooksuks peaksid teoreetilised eeldused head olema. Kui see praktika nüüd ainult järgi hakkaks tulema :D
VastaKustutaMul on selline mõte, et ehk sa peaksid näiteks kord nädalas ka sellise hoogsama ja tempokama jooksu tegema. Muidu organism harjub ära sellise vaikse 6.30-6.50 tempoga ja areng peatub. Lisaks saavutatakse sellega enne maratoni väike kiirusvaru ja siis peale sellist kiiremat jooksu tundub selline minuti võrra aeglasem kilomeetritempo väga lihtne:)
VastaKustutaIse ma sel kevadel natuke kõrgemal tasemel kasutan sellist plaani:
Teisip. Lõigud 400-1600m, paus 200-400m
Kolm. Taastav jooks 11km
Neljap. Tempojooks 40-60 min
Reede . Taastav jooks 11km
Põhapäev: Pikk jooks 20-31km
Lõikudel on kiirus 110% maratonitempost, tempojooksul võrdne maratonitempoga, pikk jooks 85%, ja taastav 75%
Anonüümne - sul on t2itsa 6igus, et organism harjub 2ra ja areng peatub, aga minu probleem on selles, et suuremaks tempoks on suht raske end sundida ja on kehale harjumatu. On sul ehk ideid, kuidas v6iks tasapisi alustada ilma vigastuse riski suurendamata? Ma olen vahel teinud jooksu viimased 2-3 km kiiremini, nii 6:00 ligi tempoga, v6ib-olla aitaks kui seda maad tasapisi suurendada? St alustuseks teha paar kilomeetrit aeglasema tempoga soojaks ja siis kiiremini. V6i oleks m6tekam teha selliseid kilomeetriseid intervalle nii 5-8 tk + 2-3 min taastumiseks? Ilmselt peale poolmaratoni v6tan t6sisemalt ette, praegu yritan haigusest taastuda ja kiiremas korras j2lle rajale saada...
VastaKustutaEsialgu ma arvan, et peale aeglast soojendust võiksid teha pigem 600-1200m intervalle, aga esialgu vahest 3-4 kordust. Puhkuseks võid sörkida 2-3 min, aga võibolla parem isegi käia lõikude vahepeal. Erinevaid variante on tegelikult kümneid ja igaüks leiab ehk selle kõige õigema enda jaoks.
VastaKustutaVäga raske on õpetusi jagada, kui ei saa olla joostes sinu nahas. Aga nähes sinu sihikindlust, siis ma ei kahtlegi, et sa selle maratoni läbi teed. Ise olen juba läbinud 5. aasta jooksul 17 maratoni ja see suvi ilmselt jooksen oma esimese ultra....tahaks 100km ära joosta.
Lauri.