Täna tegin siis järjekordselt natuke crosstraineril, seekord sai siis kokku 40 min tehtud. Leidsin kapipõhjast oma pulsikella üles ja huvi pärast vaatasin, mida pulss peale 1,5 kuulist treeninpausi ütleb. Enda arust vihtusin küll masina taga elu eest, raskus oli ka üpris suur, aga pulssi eriti kõrgeks ei suutnudki ajada. Higi ka eriti välja ei võtnud, aga tunne on, et haigele lihasele mõjub selline liigutamine päris hästi. Igatahes jalg tundus reedega võrreldes palju "lahtisem" ja andis palju vähem tunda. Keskmiseks pulsiks näitaski 110, mis jääb aeroobseks vist natuke väheseks.
Aga kui nüüd päris aus olla, siis ega see jõukas eriti ei tõmba. Sinna minek on paras enese sundimine, aga samas saan aru, et see on taastumise seisukohalt kõige parem variant. Igatsen kangesti hoopis välja, joosta tahaks. Tahaks eemale nendest muskleid pumpavatest ja ennast peegli ees imetlevatest meestest ja ülesmukitult lindil kõndivatest tibidest, kes kõiki teisi jõukas arvustavalt jõllitavad. Tahaks hoopis minna ja joosta, olla omades mõtetes ning vahel vastutulevate jooksjate viibetele vastata. Vaatab...See aeg ei ole vast kaugel.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar