teisipäev, 19. oktoober 2010

Tibusammu haaval finiši poole

Täna siis esimene jooks, vigastusest siis tänase seisuga 7 ja pool nädalat möödas. Tuli raskemalt kui ootasin, kuigi jooks oli praktiliselt käimise tempos - 4 km 38 minutiga. Vorm nagu ei olnudki probleemiks, eriti läbi ei võtnud ja pulss näitas ka 125 kanti, lihtsalt pikki samme ei saa teha. Alguses kui panin paari kiirema sammuga minema lõid jalast ikka sellised valud läbi, et mõtlesin, et nüüd on küll haava hullemini lahti tõmmanud. Siis võtsin sammu nii 30 cm pikkuseks, ja selle valuga suutsin stabiilselt joosta 4 km. Naljakas oli veidi nii pisikeste sammudega tippida, aga see tunne oli seda väärt! Mega hea oli ikka joosta jälle, ei arvanudki, et sellest nii palju puudust tunnen.

Oma uue talvevarustuse sain ka ära testitud, veidi kilesse pakitud viineri tunne oli :P Suve lõpul sai nimelt soodukaga ostetud XS suuruses mustad jooksuretuusid ja kollane liibuv jooksujakk. Siis poes need küll nii ümber ei olnud, aga eks ma neid ostes olin ka oma 3 kilu kergem. Jälle mott pingutamiseks :) Lisamott on nüüd muidugi kenad sügiseselt jooksuretuusidesse pakitud noormehed, kes mõnusasti viipavad ja rajal silma teevad. Eriti hea on see, et üks neist on minu jagu :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar