pühapäev, 27. veebruar 2011

Tibusid loeme 22. mail

5M race tehtud. Nagu karta läks kehvasti, aeg 49:07, ehk 296 lõpetaja seas tagant kuues koht :( No positiivsest küljest vaadates jõudsin vähemalt finishisse, kuigi olin juba 3, kilomeetril katkestamisele väga lähedal. Alustasin suht kiiresti, veidi alla 6 min/km tempoga, aga esimestel tõusudel jooksis juhe täitsa kokku. Esiteks, hirmus palav hakkas, väga vale otsus oli pikkade varukatega tuulepluus peale panna. Sooja oli 9 kraadi, päikese käes ilmselt rohkem ja hakkasin kohe kilomeetri peale meeletult higistama, kõik kleepus otse keha vasta ka ja võttis kuidagi hingamise kinni. 3.-4. kilomeeter olid hirmus rasked, pulss läks ülesse, tõus oli pikk, ja tempo langes 7 min/km peale. Lisaks hakkas tõusul ITB tunda andma, reis tõmbus kohati ikka täitsa krampi :S Siis oli tagasi pööramise koht ja veidi maad allamäge tulek, kosusin ja suutsin tempot veidi tõsta, nii et distantsi teisel poolel suutsin suht stabiilselt alla 6 min/km tempot hoida, mis on iseenesest hea. Keskmiseks kilomeetri ajaks jooksu peale sai 6:07, mis pole minu hetke vormi arvestades mitte midagi eriti katastroofilist. Pulss oli nii madala tempo kohta häbiväärselt kõrge, keskmine 172, max 178. Kokkuvõttes võib öelda, et algus oli sitt, aga kui end juba kokku suutsin võtta, siis oli suht stabiilne, oleksin sama tempot vasti isegi rohkem kui 10 km hoidma. Ilmselt keha ei ole lihtsalt suurema liikumiskiirusega harjunud, sest treeningud on kõik suht madala koormusega olnud ja ühtegi tempojooksu pole teinud. Ühesõnaga anaeroobne lävi on madal, samas vastupidavust on. Aga noh, maratonil mängibki suuremat rolli vastipidavus, nii tänane jooks oli küll väga õpetlik ja kindlasti tuli võistluskogemusena kasuks, aga tibusid loeme ikkagi 22. mail Edinburghis :)

6 kommentaari:

  1. Tibusid loetakse tõesti 22 mail Edinburghis. Arvan,et sa olid vägagi tubli, et suutsid ennast kokku võtta ja lõpuni pingutada. Mida oskan sulle öelda, maratoniks treenides ei olegi väga vaja treenida tempojooksu ja teiseks, see et keegi võitis sind sellel jooksul ei tähenda veel et ta võidab sind pikemal maal. Kui vaadata loomariiki siis põder jookseb ka kiresti aga lühikest distantsi, hundid aga suudavad sörkida tunde ilma puhkamata. Loodan said aru mida mõtlesin:)

    VastaKustuta
  2. Väga tubli olid ju...pealegi 5K ongi rohkem ju lühikese maa jooksjate pärusmaa mitte nende, kes plaanivad maratonile minna ;) Olen kindel et selle jooksu võitlejale teeksid maratonil kindlasti ära.
    Tubli oled! Jätka aga samas vaimus!

    VastaKustuta
  3. 5M on ikka 8,05 km, nii et lähedasem 10 km-le :)Aga selles suhtes jah, kui head aega lühikesel maal tahta, siis tuleb natuke teistsugust trenni teha, mis praegu ei ole eesmärk. Hal Higdon ei soovita beginner ja intermediate kavas üldse pealegi kiirust treenida, sest maratoni kilometraaži juures pidi algajal vigastuse oht olema liiga suur. Ja nende vigastustega on mul omaette teema juba :S

    VastaKustuta
  4. Pole hullu midagi ju. Peaasi, et liiga ei tee. Ja eks see vorm paraneb sul iga päevaga.
    Vigastused on vastikud jah. Kui juba laks käes, siis pärast on jube keeruline. Koguaeg mõtled, et äkki teen üle.. või siis et äkki teen vigastuse hirmus liiga vähe ja peaks hoopis rohkem panema.
    Maratonijooksust vähemalt pool on minu arust puhas psühholoogia. Kas oled valmis kannatama ja pingutama või pole. Minu arust polegi siin erilist vahet, mis tempos maratoni joosta, mehhanism on ikka sama. Kuskilt maalt väsid ikka ära ja siis hakkavad mängima sellised faktorid, et kas hõõruv sokk häirib või ei häiri, kas minuti võrra kukkunud kilomeetri aeg häirib või ei häiri, kas krambid jalgades kannatad ära või häirivad liialt jne jne. Mida vähem lased ennast häirida sellistest asjadest, seda parem on tulemus.
    Ses mõttes ei maksa nende praeguste jooksuaegade pärast muretseda. Kõik läheb paika õigeks ajaks.
    Edu!

    VastaKustuta
  5. Niipaljukest julgustuseks, et oma esimese maratoni jooksin 2009 aasta märtsis Otepäält Tartusse ja spetsiaal jooksutrenni tegin seks puhuks täpselt 42,2km. Muus osas tuginesin talvisele ca 700 km klassikasuusa trennile.

    Maratoni algus oli hea, tempo alla 6min/km, aga teine pool oli põrgu, lõpuaeg 4:24.
    Teise maratoni jooksin enne viimaseid jõule Tallinnas, alla sai joostud mingi 70km. Alustasin 6:20 tempoga ja ring-ringilt sai tempot tõstetud. Pigem tõstsin pulssi, tempo jäi samaks. Aeg 4:27 aga rahuldas täiega. Järgmine maraton on mul 22.05 Riias.

    Aga Edinburgh'i tahaks tulla 2012, mul seal paar tuttavat šotlast veel vanast ajast ees, käiks külas ja jookseks maratoni!

    VastaKustuta
  6. Tänud toetuse eest! Eks ma ikka pabistan jah, et kas ikka saan hakkama :)Kõige rohkem pani selle laupäevase jooksu ajal muretsema halb enesetunne, aga no loodame, et oli lihtsalt halb päev ja järgmine kord läheb paremini. Eks see taktika, et alguses tagasihoidlikumalt ja teisel poolel tempot lisada ongi targem, üritan sellest järgmine kord rohkem kinni pidada. Ja järgmine kord ei olegi mitte väga kaugel - 10. aprill Edinburghi poolik. Oeh, ma ei saa aru mis asi see on, võistluse ajal ma kirjun ennast, et miks ma ikka pidin siia ronima ja pärast nutan, et tulemus on sitt, aga siis tahaks kohe juba uuesti proovida :D Peab ennast ikka tagasi hoidma,et mitte liiga teha, sest alates kevadest on siin vist iga nädalavahetus võistlused. Kõige rohkem ihun hammast veel 11. sept Tallinna maratoni peale, aga praegu tundub, et rahaliselt ei ole kahjuks võimalik :( Muidu oleks küll ilus sünnipäevakingitus :D

    VastaKustuta