Eile tegin 8,2 km, aga ei olnud hea minek. Pikkade tööpäevade tõttu sain öösel alla 4 tunni magada ja väsimus kimbutas. Täna öösel magasin pea 10 tundi ja natuke aitas väsimuse vastu, aga ikka selline peksa-saanud-tunne...Uusi tosse peab vist laupäeval vaatama minema, peale pühapäevast jooksu jäid varbad valusaks, nagu taoks neid pidevalt tossu nina vastu. Lühikestel, alla tunni kestvatel jooksudel pole seda probleemi tähendanud, järsku jalad siis paisuvad 2 tunniga nii palju? Igatahes eile oli päris valus joosta ja hommikuks oli üks küüs mustaks tõmbunud :(
Täna oli veidi parem minek. Läksin välja küll mitte kõige entusiastlikumalt, aga joostes läks tunne paremaks. Jõudu on, kiirust tuleb aint veidi arendada. Üritasin siis täna tiba tempot kõrgemal hoida kui muidu, midagi sellist, milleks loodetavasti maratonil võimeline oleksin, ehk siis 6:30 min/km ligi tempo. Tunne oli hea, tegin 11,58 km, aeg 1:14:52, pulss 156/164. Loodan, et uued tossud lahendavad jalgade probleemi ja rohkem takistusi praeguse ja maratoni vahele ei tuli. Viimased 2 nädalat on niigi suht korrapäratud olnud. Nüüd tuleks siis järgepidevalt treenida tempole tasapisi rõhku pannes. 4 nädala pärast on juba peaproov - Edinburghi poolmaraton. Eks see peaks andma veidike aimu, mida maratonilt oodata ja loodetavasti ka natuke motivatsiooni tõstma. Sest seda viimast on mulle hädasti vaja.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar